Paulist, vol.2

Paulist kirjutasin siin.
Kurb lugu on see, et tema tervis on kohe väga vilets. Kohe nii vilets, et minu mõistus tõrgub vastu võtmast, et nii vilets saab olla.
Aga tema silmades särab endiselt tuluke. Tehatahtmise ja naljaviskamise tuluke. Kui tal eelmisel nädalal külas käisin, oli ta väga nõrk. Rääkimine võttis palju jõudu. Aga ometi lausus ta üht oma akvarelli vaadates: "Hmm, kivid on siin ütlemata hästi välja tulnud." :) Ja muid selliseid muhedaid ütlemisi oli veel.
Hea lugu on aga see, et olen kõik rattad käima saanud ja esialgse kokkuleppe kohaselt avatakse 3. või 4. detsembril Gildi galeriis tema akvarellide näitus. Loodan südamest, et tema sügavad tööd annavad jõuludeks inimeste hingedele avastamis- ja äratundmisrõõmu.
Ja kui läheb hästi, pannakse tema tööd taas näitusele jaanuaris lastekunstikooli ja kevadeks oleme saanud Narva näituseaja.
Sest kui mees on kodus voodis, ei tähenda see, et tema tööd kodus peavad olema. Nagu Paul ise ütles.
___________________________________
Lisa teisipäeva õhtul: Pauliga on lood ikka väga kehvad. Rattad läksid käima, ehk õnnestub näitus varem avada. Et mees jõuaks sellest veel ise ka rõõmu tunda. Jookseks nagu ajaga võidu. Ja aega ei saa paraku ka seisma panna, sest igal meil on see ilmselt oma pikkusega. Kuigi mu süda NII valutab sellele mõeldes. Ohh.