Müstiline loomise lugu

Minu blogi külastajad on ilmselt kursis asjaoluga, et mulle meeldib teha ehteid. Juba tükk aega olen endas kandnud mõtet panna kirja ühe äärmiselt müstilise kella müstiline loomise lugu.

Lubage tutvustada peategelast:



Lugu ise sai alguse sellest, et kuskil jaanuari alguses, kui olin disaininud oma esimese kella , ütles Airika, et tema tahaks ka endale ajanäitajat. Et see peaks olema tema tähtkujule sobivate vääriskividega ning millest üldse peaks alustama - kella sihverplaat peaks olema must.

Algatuseks läks üle kuu aja, kui selle musta sihverplaadiga kellatooriku sain. Tuleb välja, et igasuguseid teisi värve leiaks ikka siit-sealt, kuid musta sihverplaadiga kellad on tõeliselt defka värk.

Kell käes, tuli hakata sellele kive ümber otsima. Surfasin lakkamatult kõikvõimalikel lehekülgedel ja mõtlesin välja päris mitu ideed saadaolevatest ontlikest ning korrapäralistest kividest, aga Airikale ei sobinud ei see ega teine. Lõpuks tutvustasin teda tahumata ahhaadiga. Ja selle peale teatas Airika pikalt mõtlemata, et need on tema kivid.

Saatsin kividetellimuse teele, kuid suures rõõmus, et sobivad kivid leitud, unustasin need mõõtmata. Ja nii jõudis minuni neli täiesti isesugust, isemõõtu ja suurt ahaaditükki. Mis kõik korraga kellaks kuidagi poleks passinud.

Siis oli meeleheide juba tõeline. Panin ahhaaditükid kapi peale settima ja ikka mitu päeva veeretasin neid siia sinna. Selge oli, et nendest ahaatidest äärmisel juhul kaks saab kellarihma põimida. Kuni tekkis mingi hämar mõte sobitada neid mageveepärlitega. Mõeldud-tehtud, sobivat tooni mageveepärlid leitud, hakkasin otsast pihta. Ja nii see peategelane lihtsalt tegemise käigus sündis. Ja ka nimi sündis tegemise käigus uuele omanikule mõeldus - mis seal salata, Airika on minu jaoks väga tark, äge ja veidi ka müstiline noor naine. Kõik need tunded läksid igatahes täppi ning müstiline kell Airikale meeldis.

Valgast Tartu kaudu Põlvasse liikuva kella õnneliku omanikuga kiire trehvunks tehtud, ei läinud kaua aega, kui uus omanik helistas üsna õnnetult ja teatas, et tema käsi on nüüd lilla. Sain teada jälle uue asja - loodusliku värvainega antakse kivile ilus intensiivne toon ja see pole kivi pooridest täielikult välja pestud. Kivi tarnija lubas, et kivi määrib päeva-paar ja andis soovituse, et tulevikus võiks kivid ise veel sooja vee-seebiga enne ehtesse seadmist ära pesta.

Ühesõnaga - müstiline kell jätkas oma müstilisi tegemisi.

Tänaseks päevaks on lõpp hea, kõik hea - paari kuu pikkuse aja jooksul ilmale tulnud kell ja uus omanik on saanud omavahel sõpradeks ja teevad üheskoos uusi müstilisi tegemisi.

Ahjaa, Airika on kella saamise omapoolse loo ka talletanud.

Ja neljast kivist kolmas jõudis keesse. Neljas ootab veel oma aega.

Punamummulised kindad

Üle pika aja kudusin tellimise peale kindad. Pille soov oli, et saaks valge jope juurde kindad ja kuna punane meeldib talle ka, võiks olla punasega nüansse. Veidi nuputamist ja - sellised nad tulid. Pille jäi rahule ja ausalt, ise kannaks ka neid hea meelega.

Pildil näeb vaid ühte kinnast, kuna kahte korraga unustasin pildistada :)

Ploomikee

Käsitöövallas teen aeg-ajalt ka mõne tellimustöö. Kui seni on kõik olnud sellised lihtsamat sorti, siis sel korral sattus tõeline pähkel.

Esiteks ei leidnud materjali, siis selgus, et olin tellijast täiesti valesti kee tegumoe osas aru saanud ja siis oli veel materjali vaja ja... Nii on peaaegu kolm nädalat läinud.

Umbes pool tundi tagasi valmis selline kee. Ja nüüd süda valutab, et kas tellijale meeldib. Eks hommik annab arutust :)

Nüüd on veel ühed tellimuskindad lõpetada ning et üks sokijutt jäi poolhämaraks, hakkan hoopis heategevusprojektis heegeldama. Sest tegemise rõõm on tegelikult vaatamata kõigele kõige suurem rõõm.

Edit: Tellijale meeldis :)

Päkapikupakk heale sõbrale

Traditsiooniliselt osalesime Sigridiga Kullaketrajate foorumi jõuluteemalises pakivahetuses. Sigrid sai paki Liisu-Liisalt



Pakis oli roosa sall, fimoroosidega juukseklamber, imeilus lepatriinukellaga järjehoidja, metallhelmed isetegemiseks, šokolaad ja kaart.

Sigrid ise tegi paki Ritneyle ning paki sisu näeb siit.

Mina sain toreda paki Helkarilt.



Selles olid vääääga mõnusad sokid, mis on head ühtviisi nii jahedal toapõrandal tatsamiseks kui ka minu matkasaapa sees kandmiseks, samuti kaks tokki lõnga kudumiseks jõulukaart ja...



... maitsvad ja nägusad piparkoogid, mis täiesti tervena kohale jõudsid. Ja kuigi Helkar foorumis kirjutas, et valge mahuline vatiin ei ole mitte tulevaseks käsitöö tegemiseks, vaid piparkookide turvaja, hakkasid mul pakki avades esimese asjana mõtted tööle, kus ma seda lähiajal kasutan :) Ja juba olen ka kasutanud - ühe armsale jõnglasele meisterdatud pihulooma sisse, et see ka pestav oleks.

Mina tegin loos tahtel paki Liisu-Liisale, seda näeb siit. Ja tundub, et saaja jäi rahule :)

Aga kokkuvõte on üks, nagu alati - oli tore pakivahetus!
Mulle eriti tore, sest nüüd ma ei pea tütre käest enam villaseid sokke laenama - nagu klassikaline lugu kingsepa ja kingadega ikka on, ei olnud ma seni endale jõudnud neid kududa :)

Soe käsitöö

Vahepeal olen ohtralt teinud käsitööd.

Glamuurset:



See kotike on leidnud omaniku.



Aga see ja järgmine ootab omanikku. Lilla koti mõõdud: pikkus 14 cm, kõrgus 9 cm



Rohelise koti mõõdud: pikkus 14,5 cm, kõrgus 8 cm. Avastasime just, et nendes saab mõnusalt hoida ka prille :) Seni on neid kasutatud kosmeetika, telefoni jms hoidmiseks. Kaks sellist kotti on veel valminud, kuid et need pole tellijateni jõudnud (läksid tellimusel sünnipäevakingiks), siis ma nende pilte veel ei näita.
Kui aga keegi on neist kottidest huvitatud, andke märku.

Edit: roheline kotike on ka omaniku leidnud.

Aga et glamuur ei toida ega soojenda, tuleb vahepeal ka midagi praktilist teha. Ühtede ammuste eeskujul kootud sokid tütrele. Jahedaks muutunud hommikud on ilmne kinnitus sellele, et ega tali taeva ei jää.

Glamuuri

Sain täna valmis oma punase kotikese, mille kallal siin tükk aega pusimist oli.



Idee ju iseenesest lihtne - lõng nimega Katia Trico Fieltro on mõeldud masinas viltimiseks. Et tee aga oma asi valmis, pista masinasse ja seadista see 40 kraadise pesuprogrammi peale.
Tegelikkuses oli asi aga keerulisem. Kudusin ühe toki lõnga lapiks, millest kott kokku õmmelda. Pistsin selle pesumasinasse, seadistasin masina 40 kraadi peale. Kuid tulemus - peaaegu ei miskit.
Pärast pesumasinast väljavõtmist nühkisin veidi käsitsi viltida ja siis hakkas tulemus veidi looma, kuid polnud ikka päris see. Eelmisel nädalal lõngapoes käies kurtsin oma muret ja ennäe - ka müüjail endil olnud lõnga katsetades sama probleem. Aga 60 kraadine pesuprogramm andnud juba tulemusi. Proovisin siis kodus järgi ja peaaegu tuligi.
Nüüd kaunistasin kotikese ära ka ja olen täitsa rahul. Veelgi enam - olen kindlalt veendunud, et mul on vaja selliseid pisikesi kotikesi, kuhu mahub telefon, huulepulk ja pisut raha veel paljudes erinevates värvides. Ja lilla lõng on juba kapi peal ootel. Ja ilmselt siis need kotid, mida ma parasjagu ei tarvita, hakkavad endas peitma fotokat, GPS-i või muid tarvilikke asju.
Ahjaa, seda õppisin ka, et asja peaks enne pesumasinasse pistmist ka kokku õmblema ja viimistlema. Valmis asi on lihtsalt nii paks, et selle töötlemine on keeruline.

Pakivahetus: aitame sõbral kodu kaunistada

Osalesin taas Kullaketrajate pakivahetuses. Sel korral siis aitasime sõpradel kodu kaunistada. Pean ütlema, et minu jaoks oli see väga keeruline vahetus, sest väga raske oli teha pakki inimesele, keda sa ei tunne ja kelle kodu pole kunagi näinud. Valisin ise paki sisse midagi klassikalist, kuid kas see saajale ka meeldis, veel ei tea. Lisaks unustasin enne saatmist ka pildi tegemata...



Mina sain aga paki Ussiceselt. Ja see oli väga mitmekesine ja tore pakk. Minu lemmikuks said kohe kuldse kotikese sees olnud klaasimarkerid - ma olen nende tegemise peale palju mõelnud, kuid tegemiseni pole jõudnud - pajalapid ja tillike riiv. Viimased leidsid kohe koha köögiseinal rippuvate konksude külge :) Aga lisaks olid seal veel kreekerid ja väga kauni paberidisainiga šokolaad, akna ette riputamiseks siidimaalid (ma ei teagi, kuidas neid õigem nimetada oleks) - need leiavad tee meie maakodusse. Ja kõige krooniks film "Briljantkäsi", mis pakkus palju rõõmu ja äratundmist meie pere täiskasvanud liikmeile, lapsed meie vaimustust mõistagi ei jaganud... :) Aitäh, Ussice!!!

Oli jälle üks tore-tore pakivahetus!

Kolm korda kevadet

Palju vett on merre voolanud. Ja siia pole kirja saanud ridagi. Sest kiire on - tahaks kevadest ju kõike saada. Ja mõnda asja ei taha siia kirja panna ka.

Aga vahepeal sai ühele poole taas üks pakivahetus. Isetegijates, 3x kevadet.

Tegin paki Perennale. Raske oli teha, sest blogi tal pole. Aga pärast pikka kogumist valmisid sellised asjad. Pakk oli ilmselt veidi ka tuhavangis, sest läks Saksamaale ja esimesed mitu päeva lennukid ei liikunud...

Panen koti pildi siia eraldi ka.



Sest kuigi selle kokkunikerdamise protsess oli raske, nautisin ma seda väga. Ja tegelikult oleks endalgi sellist kotikest vaja, lihtsalt oma lemmiktoonides :)

Mina ise sain paki Konnalonnilt.




Selles oli kaunis sinilillevärviline sall, salvrätitehnikas kaunistatud alus ja ise valatud geelküünal. Viimasest sai koheselt mu lemmik - oma lihtsuses ja õrnuses meeldib see mulle väga.

Kokkuvõtteks oli jälle üks tore vahetus.

Jagame rõõmu

Mareti blogist leidsin toreda ettevõtmise, mis juba mööda blogisid ka laiemalt levinud.
Mõtlesin, et oleks ka tore osa võtta - sest kingitusi on hea saada. Ja neid on hea teha. Ja oleks ju lahe, kui hästi palju inimesi aasta jooksul midagi vahvat saavad :)

Aga reeglid on siis järgmised: kolm esimest, kes avaldavad siin blogis soovi, saavad minult aasta jooksul kingituse. Vastutasuks peab tuleb muidugi ise oma blogis samasugune asi korraldada.

Seega - kolm esimest kommenteerijat saavad minult spetsiaalselt neile mõeldes tehtud kingituse.

Uus poekott

Esmaspäevast on avatud üks väga äge ja hubane paik Tartus - Lianni Stuudio. Täna oli seal aga avamisüritus, kus juhendati tegema kartulitrükitehnikas poekotte.
Mina tegin viimati seda kuskil kooliajal, kuid täna said näpud taas soojaks ja nüüd on mul olemas üks vinge poekott.



Ühes majapidamises, vähemalt meie omas, pole riidest kotte kunagi vähe! Sestap läks ka see kott, nagu sisust näha - kohe kasutusse :)

Naistepäevavahetus 2010

Kullaketrajates toimus taas Naistepäevavahetus. Sain imetoreda paki Isehakanud Lillekasvatajalt. Olen tema kätetööd käinud tema blogis imetlemas ja ohanud ikka ja jälle, et mina ei suuda eales selliseid asju valmis teha. Ometi on lapitöö nii nunnu!



Ja nüüd on mul olemas selline imearmas padjakate!!! Suur-suur tänu, Isehakanud Lillekasvataja!!! (Äkki saan kunagi Sind ka näost-näkku tänada, sest minu lapsepõlvekodu asub Sinust mitte eriti kaugel - paljud paigad, millest Sa oma blogis kirjutad, on mulle väga tuttavad :))

Mina ise tegin paki Delfiinale.



Selline see välja kukkus, kuid tundub, et pakisaaja jäi rahule :)

Igatahes oli üks väga tore vahetus, aitäh vedajatele ja loodetavasti teeme seda veel :)

Punakas-roosa näputöö

Täna pidin minema Käärikule. Siis aga plaanid muutusid minutipealt ja minu sõit jäi minust mitteolenevatel põhjustel ära.
Alguses olin veidi nõudu ja kurb. Aga siis mõtlesin, et mis siis ikka. Ja hakkasin nokitsema mõtteis mõlkuvaid asju ja lõpetama pooleliolevaid näputöid.
Ja poole päevaga olen ma jõudnud uskumatult palju!
Kohe nii, et kõike ei saa siin praegu näidata - osa viimistletud asjadest saadan varsti ühe teise linnakese poole teele.

Aga ühele armsale inimesele mõeldes tegin sellise topsinõelapadja. Loodetavasti saan selle varsti talle ka üle anda.



Ning lisaks oli tarvis ühte kingitust. Tegin sellise käevõru-kaelakee komplekti.



See sai aga nii minulik, et nüüd otsustasin selle endale jätta :) Ja kingituseks pean midagi muud tegema.
Õnneks mõtteid peas liigub.

Pitsivaht

Eile õhtul lõpetasin kahe laudlina heegeldamise. Punane seisis juba pool aastat kapi peal, vaid kümme mustrikorda oli äärepitsist puudu, et heegeldamisele punkt panna. Roosat alustasin paar nädala eest.





Mulle ikka pitsid istuvad!

Romantiline pakivahetus

Talverõõmude kõrvale mahub iseenesestmõistetavalt ka käsitööd.



Üks väga ahvatlev projekt, mis jaanuaris välja kuulutati, oli romantikateemaline pakivahetus. Mida ühe õrna naise süda siis veel ihkab kui romantikat.
Loosi tahtel tegin mina paki tulihobule. Et ta on foorumis juba maha hõiganud, et paki kätte sai, panen pildi siia juba üles.



Minu pakki sai üks vilditud karbikene, üks mooniline ehtekomplekt (kaelakee ja kõrvarõngad), kaaned roosadele märkmepaberitele, heegeldatud kausikene ning tokk lõnga, et ka paki saajal isetegemisrõõmu jätkuks.

Loodan, et pakisaaja jäi saaduga rahule.

Edit: Esmaspäeval sain endagi paki kätte. Snoopylt. Seda näeb siit.

Sigrid sõbrapäev koos punaste südametega

Täna olid lapsed Kuutsemäel suusatamas. Ja nagu kiuste saabus just täna Sigridile pakiteade. Kuigi talle meeldib endal postkontoris käia, otsustasin selle ära tuua, et talle õhtul üllatus valmistada. Seda enam, et pakiteade tõi muheluse ka minu suule - üks väga-väga tuttav aadress vaatas sealt vastu.
Kui Sigrid õhtul koju jõudis, hakkas ta ilusat punast pakki avama. Ülejäänud pere ümber samuti näpud sügelemas. Ja pilt, mis talle avanes, oli järgmine:



Pakis oli imeilus pildiraam ja karbike, randmesoojendajad, šokolaad, tükike Cernitit, 2 tokki lõnga, südamekujuline seep ja armas kassidega kaart. Sigrid jäi pakiga väga rahule ja ütleb Mummule suure-suure aitäh! (Mummu pakid on meie peres ikka oodatud :)) Ja Sigridi pakki vaadates oli mul isegi veidi kahju, et selles vahetuses ei osalenud. Aga midagi pole teha - elu on täis valikuid...

Sigridi enda pakk jõudis ka kohale, minu süü läbi kahes osas. Kui Tulilind567 sisu avaldab, teeme ka siia täienduse.

Soe!

Lisaks paljudele muudele asjadele sain sel nädalavahetusel valmis endale sooja mütsi (lõngaks Katja Artica, 1 tokist jäi järgi pisikene tutsakas lõnga musta osa.



Ise olen väga rahul - väga soe ja mõnus sai :)
Pärast seda, kui laps aasta või kaks tagasi mu mütsi pihta pani ning ma olen ekstreemsetes ilmaoludes kandnud esimesi kättejuhtuvaid asju, on elu ka külmade ilmadega ikka lausa lill :)


Ning lisaks liitusin Isetegija-foorumis projektiga Isetehtud oma sussid. Sest mina olen meie pere suurim külmavares, kelle jalad alatasa külmetavad ja kes sel teemal alatasa ka hädaldab. Täna võtsin vardad ja lõngajupid ning valmisid sellised asjad:



Loodetavasti on nüüd mõnda aega soe. Ja jällegi - ise olen rahul :) Ja see ongi ju peamine :)

Tagasivaade - käsitööaasta 2009

Tagasivaated blogides on saanud omamoodi kohustuslikuks osaks. Või noh, kas just kohustuslikuks, kuid eks nad annavad omamoodi mõnusa kokkuvõtte olnust.
Üritan ka teha paar tagasivaadet - üks läheks korraga liiga pikaks.

Alustan käsitööst.

Vaatasin siin oma pilte ja mõtlesin tegemistele ja tegelikult võin selle aasta kordaläinuks lugeda. On vilditud, kootud, heegeldatud, õmmeldud, tikitud, fimotatud, liimitud, kleebitud...

Valdavalt olen teinud asju kingituseks, endale sain aasta alguses valmis ainult ühe salli ja mõned edevad kaelakeed. Kuid nüüd pean ka ise endale tegemise ette võtma, sest viimasel pealinnaskäigul kaotasin ühe oma lemmikkäpiku. Ei teagi, kuidas ilma temata saab...

Aastalõputegemistest meeldis mulle väga Jõuluteemalise värvipaki vahetus. Tegin selle Lauriinale, muude vidinate kõrval valmis üks valge kuusekujuline lambike.



See meeldis mulle endale ka nii väga, et tuleval aastal pean endale ka ühe sellise viltima. (Pilti pätsasin ka Lauriina blogist, sealt näeb ka pakki, mille mina sain - vägaväga ilusa jõulukardinaga...)

Minu selle aasta vaieldamatuiks lemmikuiks said aga pihuloomad, mis on väikestele sõpradele armsad kingitused (pildilolevad läksid Mervinile ja Mirellile). Ja nagu näitas Ingel Mary lugu, meeldib mulle endalegi neid saada... (Ingli loo panen ka kindlasti siia peagi kirja).



Ja aasta lõpus jõudsid minu meisterdatud kuuseehted isegi Norramaale.



Loodetavasti on nii, et kui tükike Su hingest on kuhugi maale jõudnud, jõuad Sa ise ka seda maad oma silmaga kaema... (Norra on Iirimaa kõrval üks minu unistusi...)

No ja ei jäägi muud üle, kui soovida, et uuel aastal ikka inspiratsiooni jaguks ning näpud väledalt arvutiklahvide kõrval ka käsitöö vallas liiguksid!

Jõuluvahetuspakk, vol 2

Nagu meil juba traditsiooniks saanud, osaleb ka näputööhuvilisest Sigrid pakivahetuse projektides. Tema sai seekord paki Porhoselt.



Pakis oli nimeplaadi tegemise komplekt, kaardimäng, isetehtud piparkoogid, värvimuutev ingel ja kaart. Värvimuutev ingel on saanud meie kõigi lemmikuks ning kaardimäng on samuti juba käiku läinud.
Sigrid saadab Porthosele tervitused ja tänab toreda paki eest!

Sigridi enda lähetatud pakk on aga - täiesti uskumatu - lähetatud Tartust 09.12 ja jõudnud Tallinnasse 11.12. Ehk mina ise olen jõudnud selles ajavahemikus pool Eestit läbi sõita, erinevates kohtades ööbida ja täna pealinna kaudu ka koju sõita, kuid pakk on Tartust Tallinnasse teel olnud kaks päeva! Loodetavasti näidati talle vähemalt teeäärseid vaatamisväärsuseid ja viidi näiteks Adavere tuulikusse vahepeal puhkama. Ja loodetavasti saab pakisaaja selle uue nädala alguses ikka kätte ka.

Kurb on see, et seekord ei teinud me ise oma pakkidest pilti ei minu ega Sigridi pakist. Mina tegin paki Bettyle. Lisaks muude jõuluvidinate seas oli seal üks päkapikupesakond. Vähemalt osast sellest seltskonnast on mul pilt olemas.



Ilusat kolmandat adventi kõigile!

Jõulusall purgis. Vol. 1

Nii. Mina sain juba esmaspäeval kullakeste pakivahetuse raames kätte oma "Jõulusall purgis" nimelise pakivahetuse.
Rõõm oli suur, kui postiljon ulatas mulle juba väga-väga tuntud aadressilt paki. :)
Et aga ühel vahepealsel päeval polnud kodus fotokat ja teisel käisin ma üle - hmmm - 13 aasta TÜ aastapäevaballil - ei jõudnud varem postitamiseni.



Liitrise korralikult kinni teibitud apelsini-virskikunektari pakist vupsas ükshaaval välja toredaid asju.
Minu lemmikvärvides sall (ma olen punasehaige :)), mooniõit meenutav pross, ingliga küünal, pisike klaasist kuuseke, kaart, vilditud ingel, voolimismass (see jäi kahjuks pildilt välja, laps oli selle hetkeks omastanud ja nii see ununes) ja šokolaad.
Uskumatu, et ühe liitri sisse nii palju vidinaid mahub :)
Minu lemmik sellest pakist on imearmas ingel.

Suur-suur aitäh, Sulle, Mummu, selle toreda paki eest!

Minu enda pakike veel valmib, kuid loodan viimasel postituspäeval ikka posti saada.

Roosiline kee

Ammu pole midagi väikest nikerdanud, üleeile õhtul oli aga vaja üks kingitus teha. Muidugi läksid mõtted kohe pärlite peale. Ja valmis sai selline asi: