esmaspäev, märts 31, 2008

Mäletades ühte hetke

Kui saaks hoida hetki, siis hoiaks ma kindlasti seda, kus hommikune päikesekiir tungis kardinate vahelt sisse, mööda tuba uitas kurblik ohe ning vaid tund aega maganud hääl ütles lause, millest piisab väga paljude asjade kokkuvõtmiseks ja mida enamasti lõpetama ei pea.

"Sõbrad teiega on hea..."

Aga ma ei saa seda hetke hoida. Ja ehk ongi parem, sest nii saavad uued hetked võimaluse.


Ma ei tea sulle öelda kõike ette.
Ma ei tea, mis võib tuua minut uus.
Ma ei tea, homme maale või vette
võib meid viia juhuslik tuul.

Ma ei tea, mis võib olla käänu taga.
Ma ei tea, mis on seal, kus pole meid.
Ma ei tea, kes meist täna öösel magab,
kui on ootamas tuhandeid teid.

Aga tean, mis värvi on õhtu
ja mis värvi on praegune hetk.
Kui on kuiv, siis tolm tõuseb õhku
ja kui on märg, siis pritsib vett.

Aga tean, mis värvi on õhtu
ja mis värvi on täna su juus.
Ja ma tean, et hingame õhku,
kus iga me hetk me jaoks on uus.

Ma ei tea sulle öelda kõike ette.
Ma ei tea, kuhu poole olen teel.
Ma ei tea, kas me seda hilist retke
ka homme jääme mäletama veel.
(J.Tätte)

Suveaeg

Nii rasket harjumist suveajaga, kui tänavu, pole mul vist veel olnud.
Eile valutas lihtsalt konkreetselt pea ja olin rohkem kui udu, täna olid lisaks kõigele ka silmad paistes. Ja väsimus ja väsimus ja väsimus...
Õnneks on ilm ka suhteliselt suvine, sest muidu oleks olukord talumatu. Ja tänu ilmale loodan homseks, hiljemalt ülehomseks juba harjunud olla.
Ja tegelikult ongi õues ju tõeline kevad - veed voolavad, lumi sulab kõrvaga kuuldavalt ja minu märtsikelluke õitses lumehangest välja:)
Ja seegi, et õhtud on nagu mägedes - on soe-soe, päike paistab nii meelitavalt ja siis ühtäkki on ta Karlova katuste taga ja mantlinööbid tuleb kinni pusserdada - on pigem nagu õrn meenutusvirvendus kõigest sellest, mis terve suveaja ees ootab.
Ja teadmine, et homme tuleb päike taas, annab jõudu.

pühapäev, märts 30, 2008

Rõõm kevadisest lumest

Tundub, et selleks korraks on ta läinud. Lumi.
Aga hea, et ta tuli ja meile seda veidikestki rõõmu pakkus.
Mina küll ei olnud pahane, et auto kaks päeva lumehanges seisis. Ja et tänavatel oli liikuda raske. Ja et minu ainus märtsikelluke akna all hange sattus.
See ju ongi tõeline talv! Mis siis, et veidi ootamatul ajal... aga mina mäletan, et aastal 1988 tuli ta veel hiljem - aprilli lõpupäevil nimelt. Mu väikevend sündis nimelt siis. Muidu ei mäletaks :)
Aga seekordne lumi pakkus ikka suusa ja kelgurõõmu.



Lapsed said osaleda isegi maratonil ja kuuldavasti peeti maratone nii Haanjas kui Virus ka suurtele.



Ja mis kevad see olekski ilma lume sulamise lõhnata... Täna oli see igatahes olemas. Ehk jagub homsessegi.

Kevadhoroskoop

Juurikas ilmutas kevadhoroskoobi naistele.

Niisiis, Kalad:

Kohtumisi on palju, kuid olulist suhet ei maksa oodata. 20. mai paiku võib sul tekkida kellegagi hingeline-platooniline või äärmuseni idealiseeritud vahekord. Aga see võib väljenduda ka lihtsalt lahtise turvavööga sõitmise eest saadud trahvis.

• Töö ja karjäär: veel üks koolitus ja sa lähed lolliks.

• Halastusseks: 25. aprill – 20. juuni, v.a puhkepäevad ja riiklikud pühad.

• Laul, mis jääb kummitama: Jüri Homenja, «Klaver».

pühapäev, märts 23, 2008

Tööloom Vinduse teraapiline nädalavahetus

Sellel nädalavahetusel sai minust tööloom Vindus. Hobune. Mängus, mida ma oma armsa viieaastase vennatütrega mängisin, olin ma ümbritsetud elektrikarjusega. Et ma hulkuma ei läheks. Aga ma olin lisaks tublile töövõimele ka osav ratsutaja, seega suutsin ma hüpata. Üle karjuse, üle lompide ja isegi üle majade.
Lahe mäng oli. Ja teraapiline nädalavahetus - mis muud saakski see olla, kui maale jõudes oodatakse sind pikisilmi ja kallistatakse lakkamatult. Ja räägitakse ja mängitakse ja üldse.
Lisaks pakkus ka loodus teraapiat. Eile mööda Piibe maanteed maale sõites oli tee ääres parvede viisi leevikesi. Seda vaatepilti on raske sõnadesse panna. Fotokas jäi kahjuks koju.
Ja eile hakkas sadama lund. Sellist mõnusat ja laia. Tartusse tulles ei saanud lumesajust nagu aimugi, kuid keset Järvamaad oli lumi ikka poolde säärde.
Ja sellisel lumisel ööl on äärmiselt mõnus käia saunas. Võtta seal leili nii, et enam ei jaksa ja siis seista õues. Ja hõõruda end lumega. Ja lihtsalt olla. Ja siis minna lavale ja võtta veel leili. Maasaunas käimisest ikka paremat pole. Oleks veel mõned sõbrad ka seal olnud.
Ja täna värvisime mune. Ohtralt, sest lapsi, kes mune värvida tahtsid, oli kokku palju. Õnneks on neil ka palju sõpru, kellele mune homme kinkida.
Aga mina lähen homme Tallinnasse.

reede, märts 21, 2008

Teraapiliselt

Tantsuteraapia ruulib ja on parim. Kui on muusika, mis suga räägib.

Täna proovin, kas ka lauluteraapiast abi saab :)

neljapäev, märts 20, 2008

Sõprade kiituseks

Sõbrapäev on küll rohkem kui kuu aega möödas, kuid just viimased kuu aega on teravalt esile toonud heade sõprade olemuse ja nende vajalikkuse. Ja mitte ainult mul. Ja nii otsisin meililt üles sõbrapäeval saatetud mõttekribalad, mis on ju nii tõsi, nii tõsi...
Sest paljud asjad kaovad, aga tõelised sõbrad jäävad!

Lihtne sõber ei ole sind kunagi nutmas näinud
Tõelisel sõbral on pluusiõlad sinu pisaratest läbi leotatud
Lihtne sõber ei tea su vanemate eesnimesid
Tõelisel sõbral on su vanemate telefoninumbrid aadressiraamatus
Lihtne sõber toob sulle peole pudeli veini
Tõeline sõber tuleb varem ja aitab sul küpsetada ja jääb kauemaks et aidata sul koristada
Lihtne sõber on vihane kui helistad, kui nad on juba voodisse läinud
Tõeline sõber küsib miks sul nii kaua aega läks enne helistamist
Lihtne sõber otsib sind et sa aitaksid teda tema probleemides
Tõeline sõber otsib sind et aidata sind sinu probleemides
Lihtne sõber tahab teada su romantilisest minevikust
Tõeline sõber võiks sult selle abil välja pressida
Lihtne sõber käitub sinu juures nagu külaline
Tõeline sõber avabkülmkapi ja aitab end ise
Lihtne sõber arvab et teie sõprus on läbi kui te vaidlete
Tõelise sõbra jaoks ei ole see sõprus kui te pole vaielnud
Lihtne sõber tahab et sa oleksid alati tema jaoks olemas
Tõeline sõber tahab alati sinu jaoks olemas olla...

Ehh, ajakirjandust...

No kuidas nii saab küll kirjutada?

Põhietteheide kuulub valele faktile loo alguses...

kolmapäev, märts 19, 2008

Jälle esimene :)

Täna oli esimene tööpäev uuel ametikohal. Selline tasane, natukene prooviv. Ühtteist sai ka tehtud. Aga mõnus oli.
Kõige rohkem meeldis mulle asja juures see, et täna töötasin kodus. Ja oma kodu ma armastan :)
Natuke teeb edaspidi muret see, kuidas me siin mehega interneti jagatud saame ja üldse. Aga küll me saame. Ja mul on ju alati olemas kontor, kuhu minna ja seal ma ju ometi käima hakkan.
Ühesõnaga, oli tore päev.

teisipäev, märts 18, 2008

Murdunud süda

Viimasel ajal on keerulised ajad. Selle tõestuseks kasvõi see, et üha rohkem sirutan ma käe Alliksaare luule järele, üks tekstiilköites minivariant on kolinud juba mu kottigi.
Ja täna, veidral põhjusel, avades "Päikesepillajad" esimesest ettejuhtuvast kohast ning lugedes seal olnud ridu, käis mu südames krõks. Selline konkreetne.

Öö loob mulje asjade näo lõppematusest.
Katta on kergem kui avada.
Uidata on uljam kui uinuda.
Vabadus on väärtuslikum igast tavast.
Südamehaavad ei saa olla sügavad.
Muidu lakkaks süda löömast.

Ja et minu murdunud süda löömast ei lakkaks, ronisin kohe msni hääde sõpradega suhtlema...

Aga midagi hullu on lahti küll.

Üks etapp saab läbi

Tänasega saab siis lõpule üks etapp minu elus. Ja algab uus ja huvitavam ja parem.
:)

Hiljem: See etapp oli vägagi õpetlik ja ilus ja armas. Aga omad järeldused peab igaüks ise tegema. See tähendab, et enda jaoks saan ainult mina neid järeldusi sõnastada.
Ja neid on tegelikult oi-kui-palju. Tüdrukutega lõunalauas juba alustasime.

esmaspäev, märts 17, 2008

Miks mehed on õnnelikumad?

Miks mehed on õnnelikumad? - Minu meilile saadetud nalja, mis tegelikult ju väga vale polegi, vähemalt osaliselt :)
*************************************
Aga mida sa tahadki selliselt lihtsalt olevuselt?
Perekonnanimi on kogu aeg sama.
Garaaž on ainult sinu päralt.
Pulmapeo ettevalmistused sujuvad iseenesest.
Šokolaad on lihtsalt üks suupiste.
Sinust võib saada president.
Sa ei jää kunagi rasedaks.
Sa võid käia pargis ilma T-särgita.
Automehaanikud ei valeta sulle.
Terve maailm on sinu pissuaar - sa ei pea kunagi sõitma järgmisse bensiinijaama sellepärast, et siinne peldik on öäkk.
Sa ei pea mutri keeramise suuna üle mõneks ajaks mõttesse vajuma.
Sama töö, rohkem palka.
Kortsud lisavad omapära.
Pruutkleidi laenutus 5000 krooni, ülikonna laenutus 200 krooni.
Inimesed ei jõllita sinu rindu, kui sa nendega räägid.
Vahetevahel on üks hästi-ajastatud röhitsus lausa ette nähtud.
Uued kingad ei mulju, hõõru ega moonda sinu jalgu.
Telefonikõned lõpevad enne kolmekümnendat sekundit.
Sa tead nii mõndagi tankidest.
Viiepäevane puhkus vajab vaid ühte kohvrit.
Sa suudad ise oma purgid lahti keerata.
Väikseimgi arukuse väljendus annab sulle ekstra plusspunkte.
Kui keegi unustab sind külla kutsuda võib ta ka edaspidi sinu sõber olla.
Sinu aluspesu maksab 30 krooni 4-ne pakk.
Kolm paari jalatseid on rohkem kui küll.
Sul puudub võime näha kortse oma riietel.
Kogu sinu nägu on ühte värvi.
Üks soeng on sobiv aastateks, võib-olla aastakümneteks.
Sa pead raseerima ainult nägu ja kaela.
Sa võid kogu oma elu mänguasjadega mängida.
Tavaliselt varjab kõht sinu laiad puusad.
Sa võid kanda lühikesi pükse hoolimata sinu säärte väljanägemisest.
Oma küünte eest hoolitsemiseks piisab sulle taskunoast.
Sul on vuntside kasvatamisel valikuvabadus - jah või ei.
Sa suudad osta 25 sugulase jõulukingid 24. detsembril 25 minutiga.

Pole siis ime, et mehed on õnnelikumad!

pühapäev, märts 16, 2008

Väike kuramaaž

On muinasjutust need aiad
ja müüdist see hämarik tee.
Ma nägin, su mõtted on maiad,
ja tuska see mulle ei tee.

Puuvõrades lubalik enne
ja silmades üksteiseleid.
Maailmas ei suudeldud enne,
ei suudelda pärast meid.

Kuid oota, see tänav, see plagu,
see külmetav kuupistelaik -
see juba kord oli mu jagu?
Kas tõesti on tuttav see paik.

Ma kuulen eeskäijate vada.
Tee tuhandest tambitud nii.
Umbtänav on kahjuks me rada
ja ummikust välja ei vii.

Nüüd märkan, sa polegi pühak.
Jään kahevahele.
Jään seisma kui viimane mühak.
Kass jookseb me vahele.

(Lehte Hainsalu)

laupäev, märts 15, 2008

Blondiininalja

Hetk enne suurepäraselt peolt lahkumist põrkasin kokku ühe muusikuga, kes talle omaselt hakkas mulle kohe blondiininalju rääkima.
Küllap tema kogenud silm juba aimab, kes on blondiin, sest naljast sain ma aru alles täna:)

"Kuidas mees tunneb ära õige naise? - Valel on lühikesed jalad."

Aga muidu olen peo lummuses, ümisen päev otsa mitmeid erinevaid poplaulukesi ja olen muidu ka udu.

reede, märts 14, 2008

Juhuste kiituseks

Kui ma täna vaatamata kõigele ei oleks töö juures jorutanud ja vaatamata kõigele ei oleks just täna otsustanud kaubamajja minna veneetsia klaasi imetlema, siis ei oleks ma saanud ootamatut kutset minna Eerik Haameri näituse avamisele (mis on omaette superteema, sellest mõnu järgmine kord) ja ei oleks seal kohtunud vahvate inimestega, muuhulgas ühe oma vana sõbrannaga, kellega me pole pea kaks aastat kohtunud, ei oleks ma sattunud ka kohvikusse ja tundnud end praeguseks ütlemata mõnusasti.
Ehk toob elu täna veel mõned kiitust väärt juhused.

neljapäev, märts 13, 2008

...

Unelmad, mis on eriti pühad, ei täitu.
Unelmad, mis on eriti kallid, ei alistu.
Unelmad, mis on eriti ihatud, ei rauge anduma.
Kas selles ehk ongi täiuslikkuse mõte?
(A. Alliksaar)

Sombune kevadilm

Täna õhtul hakkas Tartu kohale kerkima suhteliselt sinine vihmapilv. Aga vastupidiselt enamikele kordadele täna see mind ei heidutanud, sest vihma on väga vaja. Tegin hoopis pisikeses vihmasabinas ühe tiiru oma armsas Karlovas ning selle lõpetuseks käisin ka "Ilusate asjade poes" nagu minu lapsed Mikkeli galeriid väiksena kutsusid. Meie tiirud viisid sellest tihti mööda ja siis me imetlesime alati aknal rippuvaid vitraaže.
Ka täna ei saanud ma neilt pilku ja üldse on seal väga mõnus keraamika- ja klaasikunsti valik. Pluss mõned ehted. Aga täna köitis mu pilku hoopis rauast sepistatud roos. Imetlesin teda kohe tükk aega.

Homme näeb aga ilusat Eestimaad, sest ees ootab kiire käik Räpinasse. Omades juba pea kaheaastast pidevat autojuhistaaži (loe: olles ise pidevalt autojuht) oskan ma vägagi nautida neid hetki, kui ma saan lihtsalt aknast välja vaadata või ka esiaknast sissetungiva päikese paistel lihtsalt silmad kinni panna ja mõnuleda.

Tänane olemine on aga ka väga sombune. Vahel tundub, et asjad on nii hullud, et enam hullemaks minna ei saa. (Kuigi tegelikult, alati vist saab). Ja see kõik on kestnud juba mitmeid päevi ja minul on tunne, et ma ei jaksa enam. Täna tuli isegi nutt peale. Sest mida muud saakski, kui sa ise püüad, püüad olla hea ja hoolitsev, aga vastu põrkub vaid ükskõiksus. Mina vist ei jaksa enam.

Minu pidžaamateooria kohaselt võiks ehk juba oodata ka rõõmsamaid aegu. Ma loodan, et need tulevad pea, sest minusuguse hell hing saab sellise sombususega elades vaid sügava haava.

Praegu tahaks aga kedagi kallistada.

teisipäev, märts 11, 2008

Üks kord aastas

Ma räägin teile, et kevad tuleb ainult üks kord aastas!
Ja tegelikult, kui paar mu sõpra sellele osutasid, muutun ma üks kord aastas ka selliseks, nagu paar postitust tagasi kirjeldasin.
Igatahes on minu rind suurest tärkamisest, paisumisest ja päikesepaistest rõõmsamalt tuksumas :) Ja muidugi tahan ma seda kõike kellegagi jagada!
Täna käisin selle nautimiseks pika tiiru linnapeal, võttes korraga ka erinevad asjatoimetused käsile. Ja see oli üks väärt ring!
Lisaks kraapisin oma aknaaluselt lillepeenralt sinna sügisel jäänud sodi ja mida ma märkasin - minu viieaastapikkune töö on vilja kandnud!
Oi kuidas ma olen seda mulda vahetanud, kaevanud nii ja naapidi ja teinud igasuguseid trikke - peenar, mis on ikka õhtupäikese paitada ja siiski ikkagi maja ja puude varjus, tahab elada oma elu. Sammaldunut ja niisket.
Aga - viis aastat olen peenrasse poetanud sibullilli ja peale sinikellukeste, mis on loomult juba siuksed sitked, pole ükski neist õisi näidanud. Aga täna leidsin lehtede varjust üksildase märtsikellukese. See oli niii tore!
Mässan igatahes selle peenraga nüüd edasi. Mõned õied igal aastal ikka välja pingutan.

Ja kui poleks käes seda kordumatut korda aastas, oleksin ma muidu üsnagi murelik. Mitmed mured, mida ma ilmselt kellegagi jagada ei saa, muserdavad. Ja ma ei tea, kuidas neist jagu saada. Ilmselt lihtsalt aeg annab arutust. Seni olen erakordselt vastuvõtlik hellale ja heale ilmale. Ja inimestele.

Luulet, sinu süles, hardunult...

Ei tule teist ja paremat maailma
me jaoks. Nii nagu ühtki tegu
ei tõsta ümber.

Tuul ja taevas täna teine on
kui eile.
Ei, ei ühtki tuge väljaspool
me hapraid piire.
Valgus vaid.

D.Kareva

esmaspäev, märts 10, 2008

KEVAD

Kuigi õiget talve pole veel olnudki ja kevadehõngu olen siin ja seal varemgi hoomanud,
oli tõelise kevade esimene päev täna. Hommik oli kohe selline soe, päike paistis rõõmsalt, tolm tungis tänavatel ninna ja viimase nädalaga südamesse pugenud minekukihk näris niikaua, kui tegingi õhtuse pika tiiru Karlova tänavatel.
Nagu ikka oma mõnusatel lemmikaastaaegadel.

Intrigeeriv küsimus

Oma segases peas mõtlen ma oma tasase loomuga viimastel päevadel igasuguseid kentsakaid asju. Mõtted said toitu ja teise varjundigi Valgeseeliku blogi lugedes.

Tsiteerin sissekannet: "...autoritruudust on võrreldud abielutruudusega. Et kas see on hea, kui oled palju aastaid abielus ja ühele naisele (mehele) truu - kas see rikastab Su elu või teeb vaesemaks??? Samuti on autoritruudusega - kas järgid täpselt autori teksti ja visiooni, saades igava tulemuse, või lased improvisatsioonil ja uudsusel valitseda, saades hoopis uue ja põneva lavastuse.

/...../

Kas truudus on igav või on see just inspireeriv ja täiuse poole püüdlemine?"

laupäev, märts 08, 2008

Tähtkujupakk

Nüüd tasapisi toekam ja saan ka juba võlgu jäänud asjaga tegeletud. Nimelt imeline tähtkujupakk, mille tegi mulle Annyliis .
Mida selles imelises pakis kõike polnud! Isetehtud kalake (laste rõõmuks:)), võtmehoidja, kõrvarõngad ja kaelakee, taskupeegel ja teine võtmehoidja, merehelidega CD, kleepsud ja viirukid, teokarp ja teokarbist pärlid ning merekivikese kommid. Ja minu suured, suured lemmikud - imelised kaladega põlvikud! Panen nendest veel pildi siia juurde.


Suur-suur aitäh veelkord Sulle, Annyliis!

Ja selle eraldi kingituse eest veel ka :)

Taas kord kogesin, et pakivahetus on justkui sõpru kuskil juurde toonid - eks minu eelmine pakk läinud ju just Annyliisile. Ja see tunne on ütlemata tore.
Meie endi pakid lähevad teele esmaspäeval, sest oksendamis- ja palavikuhaigused võtsid kahjuks oma. Sigrid veel vaevleb.

Aitäh, Väikekass!

Kasulike õpetussõnade eest!
Ajasin näpuga järge ja saingi hakkama.
:)

reede, märts 07, 2008

Üks tantsuke naistepäevaks

Et naistepäev ei oleks selline tavaline päev, tahaks teiega koos teha ühe tantsu. Näiteks nii
:)

Päevakajaliselt

Kevad on kena asi.
Siis me sinuga seisame.
Tahtsin lausuda midagi tarka, kuid las ma kõhklen veel veidike.

***************

Öö on täis tärkamise teravaid ja närbumise nukraid lõhnu.
Vaikuse taga valvavad valud ja ulmade taga uitab uinumine.
Kärsitus on kummuli kummelites ja rahutus rinnuli ristikheintes.
Kui nad korraga tõuseksid, ei oleks miski võimatu.
Kui nad koos lendaksid, ei oleks miski lubamatu.
Kui nad laulma puhkeksid, ei oleks miski lootusetu.

***********************

Hea on aeg-ajalt kerkida maapinnalt ja hullata hõljudes.
Aga pingutada tuleb palju.
Enne ja pärast.
Tuleb küünituda kõrgusisse ja kummarduda kuristike põhja.
Kui maitsvad on rõõmud, kui neid rüübata väikesil sõõmel!
Leiba ja leina annab elu palumatagi.
Mõni lõhn jääbki sõõrmeisse.
Mõni maik kleepubki keelele.
Mõni hääl ei kao enam kunagi kõrvust.

Minu suure lemmiku Alliksaare sule läbi siis taas. Ise ei oskakski nii ilusasti öelda.

neljapäev, märts 06, 2008

Tants

Ma vist olen juba varem ka öelnud, et armastan hullupööra tantsida.
Aga. Eile sain aru, et tegelt on mul selles suhtes palju kiiksusid.
Üks ja kõige suurem on see, et kui tantsupartner ei meeldi, ei lähe ka tants. Sest tantsupartnerite kehad peavad oma keemiliselt koostiselt üksteisega klappima. Aga ka näiteks mitte kõigi sõpradega ei saa tantsida, sest keemiat lihtsalt ei ole.
Aga kui tantsusamm klapib, on vaja vähe minu võlumiseks :)