Robertist sai harilik päevakoer

Et puhkus on. Ja niipalju muljeid ja häid inimesi ja õhku. Ja arvutivabadust.
Nüüd paar päeva kodus ja tuleb ka oma muljeid talletada.

Üks emotsionaalsemaid hommikuid oli see, mil kahe lehe vahele nukkunud Robertist oli äkki saanud liblikas. Ühel hommikul, täpsemini 7. juuli hommikul, kui tegime ettevalmistusi huvisõiduks Läänemaale, leidsime kuivanud lehtedelt päris liblika.
"Looduse ime!" õhkas ämm.
Laps oli nii rõõmus, et ei suutnud suurt midagi kosta.
Siiski võttis ta riiulist raamatu ja tuvastas liblika olemuse.
Robert osutus Harilikuks päevakoeraks.
Päevade jooksul süüviti liblikate hingeellu veelgi, sest olukord, mil Robert päeval liikumatult lamas ja öösel mööda tuba ringi tuuseldama hakkas, oli enam kui murettekitav.
Ja mis selgus!
Harilik PÄEVAkoer on tegelikult sootuks ÖÖliblikas.
Üleeile kell 1.38 läks Robert teisel katsel oma liblikaasju ajama. Enne seda pelgas ta öid liiga külmaks ja keeldus toast lahkumast.
Loodetavasti oli tal meiega koos vähemalt põnev, sest ilmselgelt pole niipalju mööda Eestit rännanud ükski teine päevakoer.

Robert

Juba mõne nädala on minu tüdruklaps käinud ringi lootuses leida endale üks nunnu röövik. Eelmine aasta pidas ta neid ju lausa kahte, üks kadus ära, teisest koorus aga imeline liblikas (pilt temast on küll vaid ühes otsad andnud telefonis). Otsingud olid pinevad ja põnevad - näiteks sattus ta ehitamisel herilasepesa peale. Käisime mitu päeva jälgimas, kuidas usinad mittemesilinnukesed oma imelist maja ehitavad... (Õnneks kerkis see ühe põõsa otsa metsa serval)
Ja siis tuli röövik meie ellu hetkel, kui laps oli juba kaotanud lootuse. Kuid kakkudes maal vana müüri servalt jänestele rohtu ta Roberti leidis - pehme, karvase, musta ja nunnu. Selline oli esimene msnis edasi antud kirjeldus.
No ja nüüd on Robert rännanud endale ehitatud kodukeses juba 100 km lõuna poole. Ta on nõudlik tegelane - sööb vaid värskeid toominga- ja tammelehti ning joob värskeid kastepiisku. Ausõna - ta joob - ise nägin täna. Pistis oma pea vette ja tilk kadus hetkega.
Nädalavahetusel rändab Robert aga veel ka pealinna, et sealt siis oma kodukoha kaudu Tartusse tagasi jõuda. Eks paistab, kaua me tema pehmet ilu nautida saame ja milline iludus temast veel sirgub enne, kui ta oma liblikaelu elama lendab.