Paanikaosakond

Olen vist viimasel ajal pealinnas autoga ringi kimades muutunud liiga julgeks. Viimased kolm korda olen nimelt lihtsalt ära eksinud.
Täna sattusin keset tipptundi masinate vahel heideldes sadamasse. Ja siis tekkis tunne, et ei saagi sealt enam välja. Kõik teed viisid vaid mere poole... Käi või välismaal ära, et koju tagasi saada.
Õnneks märkasin üht vastassuuna teed, kimasin siis üle ülekäiguradade sinnapoole, et minema saada. Õnneks läks:)
Üldse on Tallinnas sadamaga kummalised lood. Ükskord, maalaps nagu ma olen, sattusin miskisse valesse terminali. Ja siis õigesse jõudmiseks pidin jooksma ümber mere, suurte kottidega, nahk märg. Ja pealinlased nimetavad seda merd ise basseiniks...
Ühe kitsukese jõega linnas on elu ikka kordi lihtsam ma ütlen.

Tühi töö

Mis kasu on enda petmisest, unustamisest, asjade mõne kuu paksuse tekiga katmisest, kui öösel saabuv Sõnum suudab kõik pea peale keerata?
Tühi töö, ma ütlen.

Aastavahetuse telerõõm

Mõned filmid, näiteks Armastus on see, mis praegu jookseb TV3-st ja Prints Zamundast kuuluvad kohustuslikku aastavahetusprogrammi. Viimast näeb lausa nii aasta viimasel kui uue aasta esimesel päeval. Ja ma vaatan neid alati, ausõna, hea meelega.
Ainult et Titanicut tänavu minu meeleheiteks televusserist ei tule. Kuidas saab uue aasta esimest päeva ilma selleta küll mööda saata?
Aga, kus häda kõige suurem, seal abi kohe lähim - õnneks olen ma selle endale eelmisel aastal salvestanud. Seega... :)

Mul on su ilu vaja...

Mida teeb tõeline naine, kui keegi ei lähe temaga Vennaskonda kuulama (see, kes läheks, on Vales Linnas)?
Veedab õhtu koos Ruja ja pärlitega muidugi.

Seemned kasvavad vaid sobivates tingimustes

Pikad pühad annavad aega olla koos oma lähedaste ja iseendaga. Teha asju, milleks kipub ehk argipäevadel aega väheks jääma. Mina näiteks otsustasin seekord lisaks lastega möllamise ja käsitöö tegemise kõrvale ka lugeda. Naistekaid, pole neid juba üle kuu aja jõudnud kätte võtta... Ja paraku, oh paraku, pole vist enam maailmas olemas raamatuid, mis ei puudutaks. Puges seekordnegi kuskile sügavustesse ja tekitas mõtteid. Mõned eriliselt silma jäänud terad panen ka siia, eelkõige iseenesele, kirja. Et ikka ja jälle ridade vahelt leida see oma mõte.

Kui seeme mulda pannakse, hakkab see kasvama. Ei, see pole õige. Seeme hakkab kasvama, kui tingimused on sobivad. Kui on vett, kui on valgust. Kui on võimalus, et juur - alguses arenemata idu - suudab seemne piiratusest välja tungida ning suunduda sügavale maapinna soojusesse ja salapärasusse.

Kui saad vanemaks, võid kaotada harjumuse armastada (ning ilmselt omandad harjumuse pahutseda), ja kui siis armastus tundetulvana saabub, on sellega kahtlemata palju raskem toime tulla.

Meil on võimalus valida, oli vikaar Richard rääkinud ühes oma parimas jutluses. See iseloomustabki meid kui vaimseid olendeid. Hea ja kurja tunnetus eristab meid loomariigist. Rumal jutt. See oli Prued ärritanud. Me oleme lihtsalt spetsialiseerunud mõistusele, nii nagu lõvi on spetsialiseerunud kiirusele ja tugevuusele ning mõistus toidab meie mugavaid kujutlusi. Hea ja kuri on müüdid.
Sellele vaatamata meil siiski on võimalus valida.

Enne kui langed suure kire võimusesse, mõtle hoolega ohjeldamatust südamevalust, ebakindlusest, mitmesugustest ajedest, meeleheitest, kahtlustest ja armukadedusest...

Kui aastad on keha ja hinge ümber paksu kihi kasvatanud, on keeruline isekusest läbi tungida ja leida algseid meeldivaid tundeid, mida kunagi olid nii valmis jagama.

Elisabeth Buchan, Täiuslik armastus

Jõulupäikesest ja -ööst

Hetkede märkamine ja nendele reageerimine on kõige tähtsam. Seda minu ammust teadmist kinnitas hiljaaegu ka Helgi Toomsalu ühes oma loengus, millest kohe-kohe, kui jaksu, siingi väikese ülevaate teen.

Kuid eile teel maale, nagu ikka jõululaupäeval, kohtasime kuskil Lääne-Virumaal sellist päikeseloojangut (Piibe maanteed pidi maale sõites algab teekond nimelt Tartu- viib läbi Jõgeva- ja Lääne-Viru- ja lõpeb Järvamaal).

Tundus, et päikesel oli veidi kiire. Aga ilmselt püüab ta veel öösiti puhata niipalju kui võimalik, sest varsti on ta ju suurema osa ööpäevast meiega. Raudselt on!

Ning midagi paremat pole ka jõululaupäevaöisest saunast, kui ajad naha laval nii kuumaks, kui vähegi kannatad ja siis lihtsalt hõõrud end lumega... Ja ilm on nii vaikne, nii vaikne. Mmmmm!

HÄID PÜHI!

Rõõm jõulukinkide ostmisest

Täna läksin raamatupoodi üht konkreetset kinki ostma.
Ja naasin sealt Doris Kareva ja Urmas Alendri luulekoguga. Kingituseks endale.
Kingituste ostmine on puhas rõõm :)

Hüvasti, vana sünnitusmaja!

Mõte süüdata vana sünnitusmaja viimaste tundide ajaks selle ette küünlad, oli väga hea mõte. Viisime meiegi sinna oma osa, sest nii minu lapsed kui õde ja vend on ilmavalgust näinud just selles hoones.
Maja ees oli palju sädinat - lapsed, nende emad ja isad, vanaemad ja vanaisad - igal ilmselt omad emotsioonid ja mõtted. Ka mina rändasin hetkeks ajas tagasi...
Oli ilus, ülev ja meeliliigutav hetk. Ma loodan, et need küünlad valgustavad täna veel hilisel öötunnilgi Toomel jalutajate radu.

Iseseisev

[b]Your Snow Test Says You're Independent[/b]

[img]http://www.blogthingsimages.com/thesnowtest/snow.png[/img]

You feel like something good will happen to you in the next few months.

You love to work, especially when work is creative. You have the makings of a successful artist.

You are an independent, individualistic person. You thrive when you're doing your own thing.

Your biggest worry in your life is your health. You tend to be a bit of a hypochondriac.

When it comes time to relax, you always go the extra mile. You take relaxing as seriously as anything else in life.

[url=http://www.blogthings.com/thesnowtest/]The Snow Test[/url]

Olen olemas ja kadunud ühtaegu

Ma olen endiselt olemas, kuigi olen kadunud paljude murede, tunnete ja enda sisse. Sestap on blogimiseks vähem jaksu.

Aga ilm on vähemalt imeline.

Sain päkapikult paki

Ja üldse oli täna suur pakipäev - kui oled ära oodanud järjekorra, mis koosneb 32 inimesest, siis on kaks pakki saada lausa kohane, ma ütleks :)
Aga teine pakk tuli Päkapikult Võrumaalt. Pakis imearmas pitsiline valge sall ning isetehtud kotike, mis hakkab mind kindlasti minu reisidel saatma - sinna saab panna nii poolelioleva näputöö kui muud naiselikud vidinad. Kott ise on ka päris armsa ja romantilise moega, täpselt minu jagu :)
Lisaks veel armas kaardike ning kaks šokolaadi, mis taas kõiki lähedasi rõõmustasid.
Aitäh, Sulle, päkapikk!

Minu enda pakike on veel teel...

Punasest ei väsi ma iial

Pärast pikka ootamist sain ka mina oma padjalisandiga värvipaki kätte. Muidugi on minu värv punane, sellest ei väsi ma iial. Ja punasel on nii mõnusalt palju sõbralikke nägusid, loodan oma elu jooksul neid kõiki näha :)
Aga minu pakis oli padi, mille tegemist olen ma skeemide järgi kiiganud päris mitmeid kordi, kuid mille tegemist pole ma söandanud ette võtta. Nüüd on ta mul olemas :)
Ja kui asi on käega katsuda, on tõenäosus, et ma ka ise seda teha proovin, palju-palju suurem.
Ja padi on tõeliselt uhke, lausa nagu omaette jõulukaunistus - jõulutäht.
Veel oli pakis kommipakk, mis mõistagi kogu pere meeleheaks, imeilus geelküünal ja punane purgike.
Suur-suur aitäh, Sulle, liisuliisa!
Lahe on veel see, et see pakk tuli peaaegu nagu minu kodukandist ;) Sest kui ma ei ole Tartus, veedan ma kõige suurema tõenäosusega aega Järva-Jaanist umbes 10 km kaugusel. Ja Järva-Jaanigi satun aasta jooksul ikka kordi ja kordi!

Mina ise tegin paki seekord taas juba oma armsale pakisaajale Mummule. Padi ja pakk said sellised:

Sigridi padjalisandiga värvipakivahetus

Nii. Interneti pideva äraoleku tõttu nüüd üks võlg - nimelt Sigrid sai juba ammu oma padjalisandiga värvipaki kätte. Pakis oli peen padi, komplekt kudujale, imemaitsvad šokolaadi-pähkliküpsised ning kaart, millest lumehelbekese laps eraldas kohe, kuid kaart tervikuna näeb siin.

Sigrid oli paki üle väga rõõmus ja padi on leidnud jäädava koha tema voodisse. Kui selle täna sealt pildistamiseks võtsin ja elutuppa unustasin, kohtasin kortsus kulmu :)

Sigrid ise tegi paki Oravakesele ning seda näeb siin. Ehted tegi täitsa ise ja padja õmbles ka ise kokku - ilmselt saab temast vanaema eeskujul osav õmbleja. Ja siis ongi asjad tasakaalus, sest see on valdkond, milles mina olen täitsa kobakäpp.

Kuldaväärt kesknädal

Päev, mis sisuliselt algab selle lauluga, ei saa kehvasti sujuda.
Takkajärele võib selle kesknädala lugeda lausa kuldaväärt kogemuseks: üle mitme päeva taas väljas, mitmeid vanade tuttavatega kohtumist lubanud konverents, õdus paartundi kolleegiga õlleklaasi taga ja kiire käik koos tüdruklapsega poodi, mille pleilist koosnes täna südametemurdja Enrique Iglesiase lauludest.
Ja mitmed head ja helged hetked ning kordaläinud tegemised, sekka pisut krutskeidki...
Nii võib täitsa mesipuu poole lennata!

Pausi lõpp

Nüüd võiks ju siis selle pausi siin ära lõpetada. Pausi põhjuseks kodust lahkunud internet ning haigus ja muidu endassesulguda tahtmine.
Aga mis on vahepealse elu olulisemad märksõnad siis?



Esiteks kindlasti lumetorm. Samal ajal kui Eestis murdusid puud, sõbrad olid rongis lumevangis ja pere alustas Balti jaamast rongi peale minekut pühapäeval kell 16.30, kuid rongile jõudis esmaspäeval kell 7.30, olles sunnitud vahepeal kõrvalasuvas hotellis ööbima, istusin mina oma soojas toas. Eelmisel päeval oli olnud vaikne, kuid soe olemine Merili juures ja õhtul saun Ketsi toredas tares. Öösel mõnusat hõredat lund pillanud taevas ei reetnud millegagi, et järgmisel päeval ärgates näeb minu aknatagune välja selline.
Ühesõnaga, paanikat ja rõõmu oli palju. Mulle tegelikult lumi isegi meeldib, inimesed on suures osas ise lollid, et kipuvad autoga linnatänavatele jne (minu oma istus viis päeva lumevangis). Ja looduse vastu ei saa, see on ka selge. Kahju vaid, et see pikisilmi oodatud valgus on vahetunud taas pimeduse vastu, vaid mõned üksikud laigud meenutavad veel talve. Ehk ta tuleb aga pea taas...

Teiseks märksõnaks on palju tööd. Keegi ei tea, kuidas seda korraga siis nii palju kuhjus.

Kolmas märksõna on Zetode kontsert Genialistides, väga vinge üritus. Sellega seondub ka pisike sünnipäevaüritus Jakobi mäel hubases kodus, väikeses seltskonnas vanade ja veidi uuemate tuttavatega. Selline südantsoojendav ja sõbralik sündmus.

Neljas märksõna on paraku haigus, mis tabas mind laupäeva õhtupoole ja oli nii kehva, et valdavalt kadus jaks nii toimetamiseks kui rääkimiseks. Jagasin oma jõuvarusid hädapärasele - lastele söögitegemine ja nende olude korraldamine seda ju on. Muu jäi tahaplaanile. Aga täna olen juba inimene ja plaanin isegi üle mitme päeva kodust väljaminekut.

Ja viiendaks on vahepealsesse aega mahtunud palju-palju käsitööd. Täna näiteks sain valmis sussid, mis erinevalt suurest osast muust käsitööst jäävad mu enda külmetavaid varbaid soojendama. Külmavares, vat see olen ma jah. Nüüd punaste sussidega :)


Ja lisaks teatas täna Delfi naistekalt leitud test: Oled täpselt nagu Cristopher Robin - reibas, sõbralik, hea kuulaja. Oled nii tark, et isegi Öökull jääb sulle oma arukuses alla.

No mida veel elult tahta :)