Jah. Naine vajab mehes ka trubaduuri.

Kus lõpeb reaalsus ja algab unelm, kas nad just kokku sulades ei moodusta õnnelikku elu?

***

Ma teadsin, see oli kaine mõistuse hääl, see paneb meie hingele ikka jala ette ja on keeluks seal, kus peaks olema sõbralik ergutamine ja tagant lükkamine.

***

Ta ei suutnud mõista, et naine ei vaja üksnes meest, vaid mehes ka trubaduuri, natukenegi trubaduuri, kes ei väsiks imetlemast, ülistamast ja armastamast oma südamedaami.

/A. Gailit/

Su käsi...

Su käsi puudutas mu puusa
kui kogemust kogemata.
Ei, mitte armuke. Muusa,
ma vastasin kogelemata.

Pilk viivuks kui kiivusest parkus -
pikk, peaaegu pahane.
Ah, armastus on nagu tarkus -
ta andes ei kahane.

Mark langes, kirjale kleepus,
jah, paraku, nõnda on lood:
mis ühes elus on eepos,
on teisele episood.

Las muusika meeled viib kaasa
ja mõtted puhastab patust.
Kes juhuse abikaasa,
see armastab paratamatust.
(Doris Kareva)

Kannatamatule

"Liiga sageli tuleb elus ette seda, et teeme katki midagi õrna ja kaunist - sellepärast, et ei malda kuidagi ära oodata, kuidas aeg meile hoole ja armastuse varal ta saladuse ilmutaks." (Fred Jüssi)

Elsa tuletas meelde.

Unine elutarkus

Üle-eelmisel ööl, õigupoolest varahommikul lausus A. mulle unes: "On suur õnn, kui oled leidnud enda kõrvale kedagi, kellega ühes rütmis elada igas mõttes."
Ja kui ma hakkasin vastu vaidlema, et ma ikka ei ole nii osav ja nii ühes rütmis ei oska, siis sain temalt teada, et need asjad, mille pärast mina muretsen, on kõige muu kõrval tühised. Ja et nüüd tuleb osata vaid õnne hoida.
Ma teen seda. Niipalju, kui elu mulle lubab.

Kui õnnest hüljatuna nutan sala...

Kui õnnest hüljatuna nutan sala,
sest oma kehva seisust kurtma pean,
ehk taevas kurt küll kuulma on mu hala,
ja vaatan end ja oma saatust nean
ja soovin olla nagu see, kes kenam,
kel lai on sõpruskond ja silmaring,
kel lootusi ja kunstitaidu enam,
ning mis mul head on, halvustab mu hing,-
siis, kui end põlgan mõttes iseendas,
toob mõte meelde sind, ja helinal
kui lõo, kes koidu ajal üles lendas,
hing laulab hümne taeva väraval,
sest sinu arm on rikkus, mille pärast
ma loobuks kuninglikust aust ja särast.

(Sonett nr. 29, W. Shakespeare. Pilt siit)

Meeleheite maailmameister...

... see ma olen jah.
Jälle.

Kõnelused

N:"...."
M: "See oli näha sinu silmades! Vaesust on sama raske peita nagu rikkust. Ja vastupidi."
M:"Pai!"
N:" Kui uue aasta esimesel tunnil üks sõnum pisara silma toob, mis siis veel tervest aastast saab?"
M: "Tuleb hankida paat või vähemalt ujukad."

Tegelikult aitas ka viskikarp, kuhu laule püüda. Ja üks telesaade armsate nägudega. Ja sõbra õlg.

Head uut aastat!

Rusikareeglist paarissuhtes

Nädalavahetusel maal sattus mulle näppu uus, novembrikuu Eesti Naine ja jälle pean tõdema, et see ajakiri meeldib mulle üha rohkem. Loodetavasti jätkab see peatoimetajate vahetumisega senist rada.
Aga seekord sai minu absoluutseks lemmikuks Tiiu Suvi kirjutatud artikkel Tülikuum, õigupoolest on see intervjuu pereterapeut Harri Küünarpuuga, kes muuhulgas tõdeb, et tihti hakatakse paarissuhtega tegelema liiga hilja. Siis, kui tülid on muutunud juba osaks suhtemustrist.
Aga panen siia kirja veel mõned leitud mõtted. Aga soovitan soojalt ka terve artikli lugemist!

* Müüt, et vastuolud on halvad, teeb inimesed õnnetuks. Hästi elamise
tunnus pole mitte see, et vastuolusid ei ole, vaid et neid suudetakse
taluda.

* Üks tülide tekkimise põhjuseid on, iseenese maailmakirjeldust loetakse
ainuõigeks.

* ...koos ollakse ainult öösel, mil lebatakse teadvusetult teineteise
kõrval. Suhtekogemus kaob ära ja kui siis avanebki võimalus veeta
nädalakene koos, ei osata teineteisega midagi pihta hakata. Võib
tekkida hoopis ebamugavustunne ja sellest tõusta jälle tüli.

* Inimesed on kõikvõimalike supe-hüper-liiete mõjul muutunud,
ihaldatakse aina vapustavamat. Enam ei osata rõõmustada pisiasjade
üle, mis on elus kõige olulisemad ja mida saab ise luua.

* Rusikareegel on, et kruvi keeramine käib päripäeva. Inimestevahelistes
suhetes rusikareegleid ei ole. Iga suhe on isesugune, erinevad on
tülide põhjused ja võimalused nendega toimetulekmiseks. /.../ Kui juba
üks partner ei saa mingi probleemiga elada, siis tuleb sellega
tegeleda, sest see mõjutab kõiki teisi, kellega ta koos elab.

* Postmodernistlik maailm on loonud illusiooni, et ka inimsuhetel on
küljes nupud delete ja restart, et hõlpsasti on võimalik midagi
kustudada ja uuesti alustada. Tegelikult on töö suhetega pikaajaline
protsess, mida paljud ette ei kujuta. /.../ Suhtega on tarvis tööd teha
24 tundi ööpäevas. Võib-olla see on rusikareegel?

10 aastat

ARMASTUSE MAAGILINE ARV
on üksteist.
Veel ei ole hilja
hakata armastama.

(O. Arder)

Mõtteid lähedusest

Läheduse eeldused ja tingimused:

* Lähedus varases lapseeas on läheduse eeltingimuseks täiskasvanueas
* Väljakujunenud eneseidentiteet julgustab lähedusele
* Eneseaustus ja eneseusaldus annavad kindlust teisi inimesi usaldada, st. olla lähedane
* Läheduseks on vaja riskeerimist avameelsusega iseenda kohta
* Läheduseks on vaja oskust vastastikku teineteise jaoks emotsionaalselt olemas olla
* Lähedus on võimalik, kui paar õpib teineteise eest hoolitsema
* Lähedus on võimalik vastastikku usaldavas õhkkonnas

Läheduse takistused

* Madal enesehinnang ja süütunne läheduse takistajana

Läheduse võimalused kasvada

* Lähedus kasvab läbi eneseaustuse kasvu
* Lähedus kasvab läbi vastastikuse panuse

"Me vajame armastust parajal määral ja me vajame selle jagamist teise inimesega. Me vajame tunnet, et oleme soovitud ja et me kuulume kuhugi. Me vajame tunnet, et oleme võimelised arenema, nii et vastata elu muutuvatele nõudmistele. Me vajame tunnustust selle eest, mida me saavutanud oleme. Me vajame teadmist, et meie aistingutest ja kehatunnetest saadav mõnu on lubatav ja selle mõnu tundmine ei muuda meid halvaks. Me vajame tunnet, et meid mõistetakse ja aktsepteeritakse. Ja lõpuks, me vajame tunnet, et oleme väärtuslikud just sellistena nagu me oleme." Dorothy W. Baruch

Kas ka mina?

Terve artikkel on siin.

Mõttetute puude TOP 3

Et seisaks silme ees. Ja tuleks mõne kuu pärast ümbervaatamisele.

1. Kastanipuu
2. Pärnapuu
3. Ploomipuu

Pühendusega I.-le seega.

Ja ikkagi - sõbrad, ma mahun teile taskusse!

Põgenemistest

Viimasel ajal on mul tavaks saanud erinevatest olukordadest lahkuda. Ootamatult. Või siis mitte nii äkki, kuid ikkagi suhteliselt ruttu. Ilma lisaselgitusteta.

Öösel unetult voodis väherdes sain ma aru, et põhjus on minus endas.

Eelkõige põgenen ma iseenda - oma mõtete, tunnete jms eest.

Päris tihti olen ma oodanud, et keegi küsiks: miks? Ja ütleks: ära mine.

Aga. Tegelikult kardavad paljud iseennast.

Ajalooline lause

Põgeneks puuga mööda rada. Ilusamasse muinasjuttu. *

*üksikud tabavad tausta.

Naiselikkusest ja ürgsest loomusest

Puhkuse ajal on taas aega palju lugeda. Augustikuu Eesti Naisest leidsin Helgi Toomsaluga tehtud intervjuu, mis peaks olema kohustuslik lugemisvara mitte pelgalt naiste, vaid ka meeste öökapiserval.

Panen lisaks netis leiduvale siia kirja veel mõned imehead katked. Kes aga tahab tervet intervjuud lugeda, peab endale uue ajakirja hankima.

Kas ühiskond toetab naiselikkust?

Hiljuti ütles üks väga laia silmaringiga kõrgharitud naine, kellel oli parajasti perekriis, et ta pole naiselik ja ka ei saa selleks. Küsisin, mida ta peab naiselikkuse all silmas. Ta kirjeldas mulle tüüpilist tibi: ilus, maitsekalt riides, abitu, kellestki sõltuv. Kui küsisin, kas ta tõesti tahaks selline olla, siis pärast järelemõtlemist vastas ta, et ei tahaks.
Kahjuks kehtib ühiskonnas suhtumine, nagu peaksime püüdma kogu aeg kellelegi meeldida. Just see hävitab naiselikkuse.
Teiseks eeldab tibikultus, et naine peaks olema muutumatu. Kui sul on kortsud, siis oled inetu ning vajad iluoperatsioone ja kalleid kreeme.
Kuid vaadake näiteks vana puud. Minu maja taga kasvab üks suur kask ning nii paljud ütlevad: "Milline puu! Nii vana, nii ürgne ja ilus." Mis siis inimeste puhul teistmoodi on?

**********

Kui naine on kogu aeg iseendaga kontaktis ja teeb asju, mis talle meeldivad, siis tajub ta teiste pereliikmete vajadusi iseenesest.

(Vastuseks M-le: ma tõesti teen mõndasid asju seepärast, et need mulle meeldivad...)

************

Seksuaalsus on tunne, mis tuleb hingest ja kasvab üle kehale. Kui see on nii, siis kulgeb kõik väga loomulikult ning mõlemad partnerid on loojad.

Mitmetele asjadele mõeldes

Puu all istudes puhus pilli
ja kõrval kuulatas koer.
Õhtu lähenes, ristik õitses
ja kõrgelt kahises kaer.

Hundid on metsas ja lambad on saras
ja pere peab õhtupalvust.
Ikka on keegi, kes välja läheb,
et vaadata viimast valgust.

Hingad, tunned, et ristik õitseb
ja tuules lainetab nurm.
Igaks pilguks, mil silmad sulged,
sinuga on su surm.

Puu all istudes puhus pilli,
kuni läks pimedaks.
Siis ta tõusis, vilistas koera,
sirutas end ja läks.

(Doris Kareva)

Kirju maailm

Neljas päev folgil. Kus on tehtud tööd, tantsitud, kohtutud väga paljude vanade imeliste sõpradega ja tutvutud uutegagi. Ja oldud. Nii nagu ikka maailmas peab ju kõik tasakaalus olema.
Aga millegipärast on nendel päevadel hakanud minu peas keerlema mõte. Nii kummaline kui see ka ei ole kõigi nende armsate kontserdite ja festivalifiilingu vahepeal. Et maailma ei saa ikkagi usaldada. Ja see on kurb. Ma tean, et ma olen seda mõned korrad oma elus varemgi tundnud, kuid nüüd taas kuidagi teravalt.
Võibolla on see autos veedetud öö tagajärg. Kusjuures tegelikult ma sain isegi magada, mis siis, et kõigi muude laulude kõrval ärkasin korra ka ühe meie koori tunnuslaulu peale. Aga nii külm oli, et magamiskoti seest ei tahtnud välja pugeda ja ümbrust vaadata.
Proovin enne kojuminekut veel maailma vaadata. Ehk täna on ilusam.

Sõltuvus

Esmaspäevahommik ilma SMSita on kurb.

Ja terve päev on kohe sellise sinise alatooniga.

Elu uperpallid

Mõnikord juhtuvad head asjad nii ootamatult, et need viivad igasuguse reageerimisvõime. Rääkimata siis nende nautimisest.
Sest ootamatusest tekkinud emotsioonid viivad kogu jõu.
Aga hea oli ikkagi.