Elu piltides

Minu kaks nädalat on möödunud tihedate tegemiste all. Kirjutamine läheks pikaks, sestap mõned hetked pildis.



Lumetuubisin Otepääl...



... ja imetlesin Pühajärve ühes piknikuga selle ääres. (Jalad said küll märjaks, ei maksa liiga hoogsa sammuga järvele tormata, kui kevad on õhus :))



Külastasin Luigeparadiisi. (Minu kui maalapse jaoks on luige ja NII paljude luikede nägemine nii lähedalt erakordne sündmus. Ma tean küll, et luikede toitmine on surnud ring. Meie viisime neile kaerahelbeid...)



Uurisin Türisalus, kas kevad kuskilt juba paistab.



Nägin elus esimest korda jäämuinasjuttu Keila-Joal. Rohkem lõunaeestlasena olen põhjaranniku enda jaoks alles hiljaaegu avastanud. Jägalale olen jõundud paaril talvel, Keila-Joale alles pehmematel aastaaegadel. Tänavu sai reis tehtud vastupidi.



Käisin KUMU-s Kadri sünnipäeval. Soovitan soojalt :) - ühes giidiga olid mitmed näitused palju rohkem mõistetavad. Kuigi mõned pildid olid mulle tuttavad selleltki näituselt. Näiteks selle raamatu esikaane oma. Nüüd sai seda lihtsalt oma silmaga kaeda. Mõnusam tunne oleks olnud, kui oleks näpuotsaga silitada ka tohtinud - mina pean kohe asju millegipärast näpuga katsuma. Aga ma saan aru, et kui 1000 inimest kõik näpuga katsub, siis--- jääb järele ilmselt auk... ja mida ma siis imetlen?




Ja matkasin Taevaskojas. Ilmselt selle aasta viimane piknik lumel toimus sääl. Väga mõnus oli. Istusime kevadise jõe piiril, jõevool kogus iga sekundiga rammu juurde. Üle jõe istusid liivakivipaljandil tuvid, kes meile oma tegemistest rääkisid. Ja kuigi päikeses alganud matk-piknik lõppes paduvihmas, oli see üks viimase aja lahedamaid asju, mis me lastega oleme ette võtnud.

Kõike seda meenutades on elu lausa lill, onju... Aga miks ma siis ikka tunnen, et siin ja seal on kõik viltu...?
Oeh.

Jagame rõõmu

Mareti blogist leidsin toreda ettevõtmise, mis juba mööda blogisid ka laiemalt levinud.
Mõtlesin, et oleks ka tore osa võtta - sest kingitusi on hea saada. Ja neid on hea teha. Ja oleks ju lahe, kui hästi palju inimesi aasta jooksul midagi vahvat saavad :)

Aga reeglid on siis järgmised: kolm esimest, kes avaldavad siin blogis soovi, saavad minult aasta jooksul kingituse. Vastutasuks peab tuleb muidugi ise oma blogis samasugune asi korraldada.

Seega - kolm esimest kommenteerijat saavad minult spetsiaalselt neile mõeldes tehtud kingituse.

Uus poekott

Esmaspäevast on avatud üks väga äge ja hubane paik Tartus - Lianni Stuudio. Täna oli seal aga avamisüritus, kus juhendati tegema kartulitrükitehnikas poekotte.
Mina tegin viimati seda kuskil kooliajal, kuid täna said näpud taas soojaks ja nüüd on mul olemas üks vinge poekott.



Ühes majapidamises, vähemalt meie omas, pole riidest kotte kunagi vähe! Sestap läks ka see kott, nagu sisust näha - kohe kasutusse :)

Naistepäevavahetus 2010

Kullaketrajates toimus taas Naistepäevavahetus. Sain imetoreda paki Isehakanud Lillekasvatajalt. Olen tema kätetööd käinud tema blogis imetlemas ja ohanud ikka ja jälle, et mina ei suuda eales selliseid asju valmis teha. Ometi on lapitöö nii nunnu!



Ja nüüd on mul olemas selline imearmas padjakate!!! Suur-suur tänu, Isehakanud Lillekasvataja!!! (Äkki saan kunagi Sind ka näost-näkku tänada, sest minu lapsepõlvekodu asub Sinust mitte eriti kaugel - paljud paigad, millest Sa oma blogis kirjutad, on mulle väga tuttavad :))

Mina ise tegin paki Delfiinale.



Selline see välja kukkus, kuid tundub, et pakisaaja jäi rahule :)

Igatahes oli üks väga tore vahetus, aitäh vedajatele ja loodetavasti teeme seda veel :)

Killuke kevadehõngu

Praegu tunnen, kuidas kurguvalu tuleb. Konkreetselt, läheb järjest tugevamaks. Asusin seda ingveri närimisega peletama.
Eks see kurguvalugi ole märk kevadest, nagu need sünnipäevaks kingitud päikeselised tulbiõied.

Punakas-roosa näputöö

Täna pidin minema Käärikule. Siis aga plaanid muutusid minutipealt ja minu sõit jäi minust mitteolenevatel põhjustel ära.
Alguses olin veidi nõudu ja kurb. Aga siis mõtlesin, et mis siis ikka. Ja hakkasin nokitsema mõtteis mõlkuvaid asju ja lõpetama pooleliolevaid näputöid.
Ja poole päevaga olen ma jõudnud uskumatult palju!
Kohe nii, et kõike ei saa siin praegu näidata - osa viimistletud asjadest saadan varsti ühe teise linnakese poole teele.

Aga ühele armsale inimesele mõeldes tegin sellise topsinõelapadja. Loodetavasti saan selle varsti talle ka üle anda.



Ning lisaks oli tarvis ühte kingitust. Tegin sellise käevõru-kaelakee komplekti.



See sai aga nii minulik, et nüüd otsustasin selle endale jätta :) Ja kingituseks pean midagi muud tegema.
Õnneks mõtteid peas liigub.

Siidine muusika

Muude toredate asjade kõrval sain sünnipäevaks Alessandro Baricco raamatu "Siid".



Kinkija, armas inimene, ütles, et ta valis selle raamatu, sest see on kõige romantilisem raamat maailmas üldse. Ja talle tundub, et see võib mulle meeldida.
Ja lisas veel, et see raamat on nagu muusika.

Ja armas inimene ei eksinud. Kui ma lugemise lõpetasin, olin täiesti lummatud.

Sellesse raamatusse oli koondatud mehe-naise ühest ainsast pilgust süttiv armastus, mis püsib südames kuni surmani. Sellesse raamatusse oli kirja pandud see armastus, mis püsib ka siis, kui kõnelejaiks on ainult pilgud. Sellesse raamatusse oli koondatud meeletustele õhutav igatsus ning naiselik tarkus - see, mis armastust hoiab.

Sellest raamatust leidsin ka äratundmist ja piinavat valu.

Ja mis on hämmastav - kõik see oli kirja pandud vaid veidi üle sajale leheküljele. Kogu ühe inimese elu ja armastus. Kuid nii mõjusalt, et juba raamatu lugemise ajal tulid mu silme ette stseenid, mis võiksid olla sama pealkirja kandval filmil. Seda filmi meeldiks mulle Tartuffil vaadata küll...

Selle raamatu lihtsate sõnade ja selge keele vahele olid põimitud helinad, mis panevad meeled värelema ka veel mitu päeva pärast selle lugemist. See raamat ei olnud mitte lihtsalt muusika, vaid siidine muusika, mis voogas üle minu ning mille imeõrn puudutus on aimata praegugi.

Kolm päeva hiljem: Kuigi ma kinokunsti väga armastan, olen ma selles täieline võhik. Pooled uued filmid magan maha ja üldse. Nii leidsin täna filmipoest selle loo DVD. Film ise ju ka meie kinodes jooksnud. Nüüd esimesel võimalusel hakkan nautima :)