Oooooo! Huulepulk, mis viib peki!

USAs müüakse alates sellest aastast huulepalsamit, mis väidetavalt sisaldab söögiisu pärssivaid aineid ja kiirendab ainevahetust.

Sadakond krooni maksva huulepalsami Fat Burner looja dr. Allan Kurtz väidab, et imevidina kasutajatel on kehakaal langenud 3-5 kilo. "See töötab söögiisu pärssides," kinnitab dr. Kurtz Daily Mailile. "Mu kabinetis on alati küpsiseid ja kooke, aga kui ma seda palsamit kasutan, kaob isu kohemaid."

Dr. Kurtz kinnitab, et söögiisu aitab maha suruda huulepalsamis sisalduv hoodia-nimelise taime ekstrakt. Ainevahetust aitavat kiirendada rohelise tee ekstrakt, rasvade põletamist ergutab ja energiat annab kroompikolinaat.

Briti ülekaalulisusspetsialist Tam Fry möönab, et nii hoodia kui ka roheline tee on teaduslikes uurimustes aidanud kaalukaotusele kaasa. Ent ta kahtleb sügavalt, kas huulevõides sisalduvad minikogused võluaineid võivad kehakaalu drastiliselt vähendada.

"Mingeid imevigureid pole vaja," ütleb Fry. "Ainus võimalus pikaajaliseks kaalukaotuseks on kanda hoolt, et tarbiksite vähem kaloreid, kui ära kuultate."

Uudis siit.

Ma tean ju küll seda, mis Fry ütleb, kuid ikkagi oleks üks selline huulepulk abiks ;)
Ning see oleks justkui loogiline jätk sellele õhtule.

Aga jah, leiutajad, mina unistan veel ka ühest kasulikust küünelakist - et värvin aga küüned punaseks ja pekk ning tselluliit kaovad kui imeväel...

Vajan puhkust

Enne suvist puhkust rääkisid puhkamise vajadusest märgid, et Anu kirjapandust jõllitasin tükk aega oma töökoha pilti ja mõtlesin, et kus ma seda küll näinud olen. Lõpuks mõtlesin välja.
Teine märk oli see, et telefoniga rääkides otsisin paaniliselt taga oma telefoni - kallasin koti kaks korda lauale kummuli, ise lapsele kirudes, et kohe hakkan tulema, kui telefoni üles leian. Siis jõudis kohale, et ma ju räägin sellega parasjagu...
Nüüd olen lihtsalt väsinud.
Õnneks ülehomme puhuvad tänu inspiratsioonipuhangule ka teisemad tuuled ja siis jääb paar päeva ka lamamiseks, sõpradega kohtumiseks, Põhjaranniku imetlemiseks ja viimaste tähiste augustiõhtute nautimiseks.
Enne kui lapsed kooli lähevad.
Aga tööd ma selle pisikese puhkuse ajal ei tee.
Luban.
Endale eelkõige.

Pagan. Inspiratsioonist pole midagi kasu, kui laste passid on lootusetult aegunud. No ma ütlen!

Kohtumine

Kohtuvad hämaras toas
selgus ja salapära.

Õieleht lehe haaval
armastus annab end ära.

Doris Kareva

Elu jubedaim pooltund

Möödus mul täna magnettomograafuuringus, mille käigus minu peast arvukalt pisikesi tarvilikke pilte tehti. Mida need täpselt näitavad, saan teada kahe nädala pärast. Aga seal masinas oli külm ja selline müra, et nüüd vaevlen ma külmetuses ja peavalus.
Õudne.

Augusti õhtuvärvid

Ohh kuidas ma armastan neid augustiõhtuid!
Neid, mille iga õhtu värvid on eelnevast täiesti erinevad.
Neid, mille värve ei saa päeval ette aimata. Värvide nägemiseks peab õhtul ise hakkaja olema.
Kui ma kunagi kunstnikuks hakkan, siis just augustis.
Sest augustiõhtute värvid on parimad.

Ülalpool olevad värvid tabasin Räpina ja Tartu vahel. Need aga augusti teisel nädalavahetusel Käsmus.

Suvemälestustega kaelakee

Eelmisel nädalal jäi "Helmesehete entsüklopeediat" sirvides silma üks imeline kee. Ja tekkis tahtmine midagi sarnast teha.
Aga ohh häda - Roosi käsitööäris on lõpumüük ja helmevalik seal imeliselt väike.
Pärast pooletunnist karpides sobramist leidsin siiski keetäie helmeid ning selline see tulemus on. Keskmise osa punusin heegellõngast Anchor.
Ja ausalt - minu jaoks sai sellesse keesse iga mu sellesuvine helge mälestushetk. Selline kuldne ta ju valdavalt oligi.
Järgmisel suvel püüan igalt oma käigult midagi ühe kee jaoks kaasa tuua.

Foto: Aldo Luud

Kivist uksepidurid

Suvel sattus mulle kätte Varraku väljaantud kopsakas raamat "Tänapäeva käsitöö. Tekstiilid". Ja kuigi selles esitletud 75 käsitöökavandi seas on palju põnevat, köitis juba esimesel sirvimisel minu tähelepanu kivist uksepidur. Ilmselt on see piisavalt kiiksuga, lihtne ja praktiline ning lastesõbralik peale selle.
Nii läksingi Meriväljal resideerudes mere äärde ja tassisin sealt ära kaks sobivat kivi. Ja asusin viltima.
Oranži kivikesega läks lihtsalt - see oli minu käte jaoks viltimiseks sobiva suurusega. Sini-punase kiviga oli keerulisem, sest see oli kogukam ja kohati nõudis kätelihastelt ikka tugevat pingutust. Aga hakkama sain :)
Ja mulle endale tulemus väga meeldib, need ilmusid ka 8. augusti Õhtulehe nipivoldikus (reklaam-reklaam: eeloleval laupäeval ilmub viimane käsitööteemaline, seekord ehetele ja pärlitele pühendatud).



Raamatus on kirjas, et see tarviline ese meenutab dinosauruse muna. Mu poeg on sellega nõus, et vähemalt see sinipunane seda meenutab.

Ning kindlasti soovitan raamatut neile, kes on huvitet kudumisest, heegeldamisest, lapitöödest, viltimisest ja kangakudumisest.


Fotod: Mati Hiis

Unuvate õhtute laul

Nüüd läbi unuvate õhtute
kaob mõte nagu hilinenud regi.
Kõik ilu, mis sa jõid, ei hävine,
ta magusast jääd küllalt janussegi.
Et sinu tee on meeletuse tee
ja sinu laul ei kuulu kellelegi.
Sa oled võlgu ainult sellele,
kes rõõmu lõi ja kannatuse tegi.

Su tundeid mingi tuul ei puhu ära,
on piiritu su riik ja rajatu su piin
kui mägestik, kus ükski jalg ei astu.


Just siis, kui kõige heledamalt särad,
tuhm kaduvik su saagiks valib siin
ning surub näoga igilume vastu.

/A.Alliksaar/

Samblamaastik

T-särgi taaskasutus

Ühe tööprojekti raames oli vaja välja pakkuda taaskasutusnippe. T-särk on kõige lihtsam ja kättesaadavam, sestap tegin suure panuse sellele. Ja tulemus oli vähemalt mu enda meelest hea.
Et olin just laste väikesed särgid ära visanud, võtsin ette käigu kaltsukasse. Ja sain kõik piltidel "enne" näha olevad särgid ühtekokku 12.50 krooni eest.

Seksikas särk





See vast on kõige lihtsam ja tavalisem idee. Aga särk sai kelmikas ja Kertsile on see ka broneeritud. Kuniks siis kokku saame :)
Mu tüdruklapsele meeldis see ka, kuid kiri teismelise maailmavaatega hästi lihtsalt ei passi.


Lustakad alukad






Nende tegemiseks sain inspiratsiooni Kuduvalt Koeraomanikult. Alguses tuli T-särk, siis sobiv pitsiriba... Mu tüdruklaps vaatas mind küll kui hullu, kui ma alukaid traageldasin, kuid tulemusega jäi ta väga rahule. Ja ütles, et kannaks neid isegi. Seni hoian neid muidugi kiivalt enda kapis... :)


T-Kott





Selle idee leidsin portaalist Bioneer. Ja oma uue värvilise kotiga olen juba korra poes käinud :)
Riidest kotte pole ühes majapidamises ilmselt kunagi liiga palju.

Fotod: Aldo Luud (T-särgid enne) ja Mati Hiis (T-särgid pärast tuunimist)

Kaelakeede vaheaeg lõppenud

Suvi on olnud mitmes mõttes nagu pikk vaheaeg. Näiteks käsitööd olen teinud äärmiselt vähe. Kuid siiski olen teinud. Püüan oma asju siin nüüd näidata.
Eile õhtul võtsime tüdrukutega ette (tänu E-le :)) ja tegime ühe pärliõhtu. Ja selle tulemusena - kuigi ma õhtule läksin täiesti inspiratsioonivabalt - valmis täiesti uues tehnikas kee, mida hiljem uhkelt kandsin.
Vaat, mida üks tops šampust võib ühe naisega teha!

Foto: Aldo Luud

Öö ilma armastuseta on raisatud öö

Naasin kolmandalt Tartuffi õhtult. Teist õhtut järjest vaatasin ära kaks filmi, jõudes koju alles veidi enne kella kahte.
Hommikul üles, päev läbi tööd ja koduasju, õhtul veidi tukastus ja siis jälle.
Vist ei ole olemas teist kohta Eestis, kus oleks võimalik sellises rütmis elada.
Ja tasuta häid filme keset linna nautida.
Kaks õhtut istusin otse munakividel - toolidel polnud ruumi. Täna jagus mullegi üks.
Üle nädala nii muidugi ei jaksaks.
Vist.
Homme jälle :)
Ja siis ükskord on aega ehk ka muljetada pikemalt.

P.S. Postituse pealkiri on laenatud tänasest filmist "Moskva, Belgia". Itaallased ütlevat nii. Ma olen nendega nõus :)

Festivalisuvi

Rabarock, Viljandi pärimusmuusika festival, Viru folk, Tartuff...
Suvi on tegemist täis, kuid millist tegemist!
Mulle meeldivad minu festivalid. Kuigi pärast nende lõppu oleks emotsioonidest justkui mitmepäevane pohmell (kuigi ma vist päris täpselt ei tea, mis see on. Kuid udusolek, pidev totakas naeratus näol ja puhanud aju võiks olla selle tundemärk?).
Nagu praegu Viru folgilt. Palju päikest, imelist muusikat, lummavat ja kõige tasasemat merd, mida ma elus näinud olen (üks püüe suveõhtu värve pildile püüda on siin juures), langevaid tähti ja sõpru ning nende ülinunnusid lapsi.
Ma loodan, et ma ükskord siia ka pikemalt oma muljeid kirja jõuan panna.
Praegu tuleb usinalt tööd teha, et õhtul saaks Raekoja platsi minna filme kaema. Järjekordne festival ju :)

Ehk nüüd nii?

olles võtnud teatavaks
kõik selle, mis ei kõlba
mitte kuhugi
tohib võibolla lõpuks
või vahelduseks
ka natuke rõõmustada
heade asjade üle
(Katre Ligi)

Muusika hetkemeeleolu taustaks siit.