Muusika vägi

Käisin täna vanaema juures. Külaskäik oli väga tore, lobisesin laupäeval 85. aastaseks vanaemaga kohe mõnuga. Ja vanaema ootas mind juba nii väga, et helistas mulle hommikul kell 6, et kas ma ikka tulen. Ja siis ta oli ostnud mulle bingo pileti, juba mitu päeva tagasi.
Ja veel sain ma aru, et mulle hullult meeldib autoga sõita. Mitte kihutada, vaid sellises mõnusas tempos maanteed mõõta. Midagi põnevat märgates sõitu aeglustada või sootuks kinni pidada ja autost välja astuda.
Ja Luua on iseenesest juba ilus koht ning teeveer sinna niisamuti - seega oli kõik ideaalne.

Aga - melanhoolses meeleolus inimesena panin hommikul auto CD-mängijasse Liisi Koiksoni plaadi "Väike järv".
Täna võttis ihukarvad püsti alljärgnev laul:

Sõbrana võin sind armastada.
Siis võin sind kõigi ees puutuda.
Minu pilgule võid vastata sa.
Nii ei pea sinust loobuma eal.

Kõigest võin kõigi ees rääkida.
Midagi pole meil varjata.
Sinu pilgule võin vastata ma.
Nii saan sind lihtsalt armastada.

Sõbrana võin sind armastada.
Siis võin sind kõigi ees puutuda.
Sinu pilgule võin vastata ma.
Nii saan sind lihtsalt armastada.

Ja sa ei pea mu arveid maksma.
Ja ma ei pea sind koju ootama.
Ja sa ei pea mind poodi viima.
Ja ma ei pea vaikima.
Ja sa ei pea mu õnne hoidma.
Ja ma ei pea üldse ei pea.

Elasin sellesse kohe nii sisse, et oioioi:) ja igasugused mõtted tulid pähe.

Aga et tagasitulles asi nii melanhoolseks ei kisuks ja mõtlema ka vähem peaks, kruttisin sootuks raadiuminuppe. Untsakad panid jala tatsuma ja hoopis diskoks kiskus selle loo ajal.

Muusikal on suur vägi, no on küll! Eriti kui sellesse on kodeeritud sõnum just sulle just sellel päeval ja sellel hetkel. Vvõi siis kui sellega seondub miski äge mälestus.

Kui nüüd veel reilenderit ka tantsi saaks...

Hiljem: Väga hea teraapiline laul on Buratino saates kõlanud "Koera uuuu", mis kõlas kodutu koera suust. Proovisin just järgi :) Kahjuks ei õnnestu siia aga kuidagi mingitki viidet manada, sest ETV lasteleheküljel see laul silma ei hakanud.