Käisin eile raamatukogus. Tõin koju mõned teosed, mida haigevoodis lugeda. Aga - tundub, et pean enne haiglasse minemist seal veel käima. Sest üks raamat hakkab otsa saama ja kauaks seda teistki jagub.
Nendes raamatutes on sees lood. Ja lood on kõige olulisemad, sain teada täna Piret Veski uue näituse töödega tutvudes. Stiilinäide tema maalidest on järgmine:
See pilt oli tema 2004. aastal toimunud näitusel. Uued tööd on sama lummavad (muide, neid saab kuni 16.aprillini E-Kunstisalongis ka kaeda).
Need tööd kannavad endas ajatust. Ehk tõesti - neid vaadates tekib tunne, et kuigi see kõik on juba olnud, on see ka praegu ja tuleb hommegi. Ikka keegi kuskil sünnib ja armub, keegi hoopis vihkab ja lahkub. Ja need tegevused ei ole tegelikult teps mitte isiklikud, kuigi neid on raske mitte isiklikult võtta, eksole.
Hoopis igavikulisus on see märksõna, mis meie tegemisi tegelikult saadab.
Kui netti peaks jõudma ka minu lemmikpildi foto, püüan sellele viidata. Loodetavasti võidan ma lähipäevil loteriiga :)
Lisatud hiljem:
Siin on minu selle näituse lemmik pealkirjaga "Unelaul".
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar