Bu-ra-ti-no

See kontsert, kuhu Siim meid neljapäeval viis, osutus üheks äärmiselt vahvaks ettevõtmiseks. Nimelt on see lausa festival "Nooruse planeet" ja toimub siinkandis juba mitmendat korda. Eestkava oli väga meisterlikult kokku pandud - esimene osa valdavalt eestlaste täita ja teine siia saabunud külaliste.
Kuigi kontsert oli pikk (kestis kolm tundi), oli pärast pikka olemist tuju väga hea. Kuigi kahjuks oli piisavalt ka neid, kes lihtsalt ära läksid.
Aga - väärt kunstielamuse kõrval oli kontserdil ka teine väärtus. Just selliste paikade läbi saavad lapsed aimu, et Kasahstanis, Venemaal, Ukrainas, Moldovas ja Läti elavad tõepoolest ka inimesed. Ja et nad on üsna meie endi moodi :)
Mul endal on elukogemus pikem ja teadmised elust neist riikides ka olemas, kuid ikkagi tuleb seda loetelu silmates meelde vana hea lapsepõlv meie vennasrahvaste rahvuslike rõivaid kandvaid pabernukkudega - neid tuli enne värvida ja siis välja lõigata. Ja kõigil teistel olid minu meelest palju ilusamad rahvariided kui meil, mis siis, et neid va lõunamaised lillepärgi oli maru raske välja lõigata...
Ja minu lemmikpala kontserdilt oli muidugi filmi "Buratino" nimilaul: "Bu-ra-ti-no....!"