Laulud meil aitavad elada, võita

Ma ei ole siin veel kordagi kirjutanud oma sellekevadisest hobist, mis on aidanud mul tegelikult ka kõigi raskustega võidelda ja toonud mu ellu palju-palju head.
Nimelt laulmine.
Ma ei ole olnud suur karjainimene, kuid tänavu liitusin kooriga, mis sai kokku pandud selleks, et minna punklaulupeole. Kui ma alguses natuke kartsin, kas ikka suudan iga nädal korralikult proovides käia, siis elu näitas, et meeldiv seltskond, ühise tegemise rõõm ja laulmisest tulenev teraapia olid need, mis mind enda külge köitsid. Ja ma puudusin proovist vaid ühe korra siis, kui kuri kevadtõbi mulle oma jala ette pani.
Rõõm sellest, kuidas asjaarmastajatest kokku pandud koor suudabki neljahäälselt laulda Pilleriini refrääni, on igatahes võimas.
Ja möödunud nädalavahetusel oli meil laululaager. Et viimistleda kõiki õpitud laule - pidu on ju juba kahe nädala pärast.
See oli väsitav, kuid imeline ja tore. Eriti tore oli laagrile eelnev õhtu, mille veetsime väikese seltskonnaga. Sauna nautides. Ööbikuid ning rukkirääku kuulates. Ja lihtsalt olles.
Nüüd ootan laulupidu.
Sest laulud meil aitavad elada, võita.
Ma loodan, et hea jääb püsima ka pärast pidu.
Vähemalt mälestustes.