Eile oli üks tore õhtu. Vanade ja mitte nii väga vanade töökaaslastega.
Kuigi ma nagu ikka oma kohustuste küüsis põdesin, kas minna, olen rahul, et läksin.
Oli saun, oli lõke, oli mõnus seltskond, soe suveõhtu ja üks tantski kõigile teada kodulaulu järgi. Palju inside joke´i (kõige parem neist - asjast teadjad saavad aru: Ja mis kõige tähtsam - deadline pole mitte kell viis, vaid kahekümneesimesel :))
Ning siis tõusis päikegi. Õigupoolest hakkas tõusma, tõusu ei jõudnud ära oodata.
Tegelikult läheks selle seltskonnaga luurele ka. Rääkimata mõne järgmise aiapeo pidamisest :)
Aga Kertsi ja Ketsi kohalolek oleks siis juba ilmtingimata vajalik. Isegi kulme ei peaks selleks ära kammima :)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar