Mõni päev on kohe selline, et hommikust saati on silmad märja koha peal ja kõik läheb hinge. Nagu täna.
Ja eriti hull lugu on sellistel päevadel see, et tegelikult ei ole ka lähiringkonnast oodata ei ilusaid sõnu ega tegusid. Pigem viimasel ajal vastupidi. Nagu täna.
Ja siis pole ime, et pika elu jooksul arvukalt eksameid teinuna lähen ma siiski enne pikaks ajaks viimaseks jäävat eksamit endast täiesti välja. Nagu täna.
Eksam sai vähemalt tehtud ja sisetunde järgi mitte halvasti. Hinde saab teada esmaspäeval.
Enesehaletsus ja nukrus ei kadunud aga ka taaskordsel jalutustuuril Karlova imelistel tänavatel. Kuigi lõhnavad sirelid ja väärikas täisõites kastan tegid kõik, et see teisiti oleks.
Teen nüüd ühe lõhnava ja sooja piparmünditee ning poen oma pehme teki alla.
Unenägudes on elu teinekord palju ilusam. Ehk tänagi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar