Ma olen vaimustuses eilselt täikalt kahe krooni eest ostetud Lehte Hainsalu sonetikogumikust "Liivakellas niriseb aeg"!!!
Minu lemmiksonetiks on praegu 1959. aastal kirjutatud "Nii tuli arm" seitsmes osa:
Kui maale lasub lõikuskuine öö,
kes meist ei oleks siis romantiline?
On igaviku taga päevatöö
ja vetest kerkib habras uduvine.
Me ümber öö kui soe ja pehme rätt,
ning Emajõgi tuledest on hele.
Sa hoiad vaikivana minu kätt
ja huuled vajutad mu laugudele.
Kas kuuled, kuidas kuskil kaugel ees
kaks tiiba kannab ühteainsat lindu?
Niisamuti on kahe keha sees
üks süda, tulvil põlemist ja indu.
Ja kuigi armsad kauaks lahku satuks,
see suveöö ei muutu olematuks.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar