Uues majas käidud

Üleeile otsustasin, et eile avatud Taskusse mina niipea ei lähe. Et lihtsalt ignoreerin elus esimest korda keset linna kerkinud uusehitust niikaua kui võimalik. Täna pidin enda sõnu sööma, sest ootamatult tekkinud võimalust ühe "allikaga" (Kets, see on hea sõna:)) trehvata ei saanud käest lasta ja et inimene on pärit teisest linnast, tahtis ta loomulikult televiisorist nähtud hiiglaslikku maja kaeda ja seal kohtuda.
Noh ja ei lasknud minagi siis käest võimalust vähemalt mingi pilk uuele keskusele silm peale heita.
Üldiselt on see muidugi vähemalt minu jaoks suhteliselt mõttetu koht, seda arvasin enne ja selles veendusin ka täna. Ainsad kohad, mis mulle pinget pakuvad, on mõnus raamatupood ja kino. Kuigi viimases jooksevad praegu täpselt samad filmid, mis Ekraanis ja ma ei saa küll aru, kuidas ta nüüd siis väga erilist konkurentsi osutama hakkab. Ükskord käid uudishimust ära ja siis lähed ikka oma kodulähedasse armsasse Ekraani.
Ülejäänud majas on hulgaliselt uhkete kaubamärkidega rõivapoode ja ehtepoode ja ehk veel midagi. Mis minu jaoks on eluliselt absoluutselt ebavajalikud. Ja silma hakkas ka see, et kauplustevälise ala põrandale oli ilmselt ilu eesmärgil torgatud klaasi meenutavast materjalist ringe, ruute jms. Aga need olid juba täna hirmus libedad, ei tea mis küll talvel peaks saama.
Aga lahe oli see, et Rehepapi nimelises toidukohas oli keset söögisaali suur puur kanade-kukkedega. Päris šeff oli teha intervjuud, kuke kiremine taustaks. Rahval muidugi lõbu laialt. Ja Rehepapi aknast bussijaama katusel kekslevaid varblasi ning bussiliiklust kiigata oli ka päris omamoodi mõnus.
Et häda sunnil pidin täna sinna minema autoga, kogesin kohe ka parkimismaja ebamugavusi. Vähe sellest, et ma seal ära eksisin, ennustan ma sealsesse majja lähiajal ka hulgaliselt automõlkimisi. Aga eks elu näitab.
Igatahes on kesklinn ühe hoone võrra rikkam, mis vanaprouasid ahhetama paneb teemal, et see ei ole enam nende vana hea Tartu. Mina isegi ei tea veel, kas see maja mulle meeldib. Ma olen temaga juba lihtsalt harjunud.
Ja jääb üle loota, et sest majast meie armsale kodulinnale vähemalt ohtralt tulu tõuseb.