Naiselikkusest ja ürgsest loomusest

Puhkuse ajal on taas aega palju lugeda. Augustikuu Eesti Naisest leidsin Helgi Toomsaluga tehtud intervjuu, mis peaks olema kohustuslik lugemisvara mitte pelgalt naiste, vaid ka meeste öökapiserval.

Panen lisaks netis leiduvale siia kirja veel mõned imehead katked. Kes aga tahab tervet intervjuud lugeda, peab endale uue ajakirja hankima.

Kas ühiskond toetab naiselikkust?

Hiljuti ütles üks väga laia silmaringiga kõrgharitud naine, kellel oli parajasti perekriis, et ta pole naiselik ja ka ei saa selleks. Küsisin, mida ta peab naiselikkuse all silmas. Ta kirjeldas mulle tüüpilist tibi: ilus, maitsekalt riides, abitu, kellestki sõltuv. Kui küsisin, kas ta tõesti tahaks selline olla, siis pärast järelemõtlemist vastas ta, et ei tahaks.
Kahjuks kehtib ühiskonnas suhtumine, nagu peaksime püüdma kogu aeg kellelegi meeldida. Just see hävitab naiselikkuse.
Teiseks eeldab tibikultus, et naine peaks olema muutumatu. Kui sul on kortsud, siis oled inetu ning vajad iluoperatsioone ja kalleid kreeme.
Kuid vaadake näiteks vana puud. Minu maja taga kasvab üks suur kask ning nii paljud ütlevad: "Milline puu! Nii vana, nii ürgne ja ilus." Mis siis inimeste puhul teistmoodi on?

**********

Kui naine on kogu aeg iseendaga kontaktis ja teeb asju, mis talle meeldivad, siis tajub ta teiste pereliikmete vajadusi iseenesest.

(Vastuseks M-le: ma tõesti teen mõndasid asju seepärast, et need mulle meeldivad...)

************

Seksuaalsus on tunne, mis tuleb hingest ja kasvab üle kehale. Kui see on nii, siis kulgeb kõik väga loomulikult ning mõlemad partnerid on loojad.