Ma olen väga õnnelik, et üleeile filmivaatamisest tekkinud õrnad meeleolud suutsin ületada ja eilegi sammud Raekoja platsi seadsin. Filmid Meduusid ja Across the Universe olid kantud sootuks teistest meeleoludest kui varasemad festivali raames nähtud.
Kuigi mõlemas oli ka traagikat omajagu, jäi nendest mõlemast minu jaoks kõlama üks - kui on armastus, ja kuskil ta kindlasti on, saab lõpuks kõik korda.
Teise filmi muusika (The Beatelsi looming) on muidugi omaette väärtus ja sellepärast ma tõttöelda kaheks filmiks üldse välja jäingi. Ja ei kahetsenud hetkegi. Vabaõhukinol on ju palju lisaväärtusi, näiteks see, et filme vaadates nägin paari langevat tähte. Ja kui linastuse lõppedes voogab üle linnasüdame aplaus, tekib tunne, et oled osa saamas millesti täiesti müstilisest.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Vat sellepärast ma loobun õhtusel ajal kesklinnas kulgemisest. Et see festival mind ei tabaks, et ma saaksin kõrgel hoida oma saba...
Kui ei taba see festival, tabab järgmine. Ja saba tabab saba saatus.
Postita kommentaar