Tänane maalt Tartusse sõit kulges suure väsimusega, sest millegipärast olid need päevad koos kõigi oma tegemistega (õde-venda M&M minu juures Tartus, kiirtripp Jõgevale, ujumaskäik Paide tehisjärves, Anne sünnipäev Raudlas, maasikalkäimine ja väga hilised uinumised telgis, lisaks ajuti meid kastnud vihmapilved) väga ära.
Aga Paduvere bussipeatuses tegin esimese peatuse olles suures vaimustuses taevas säravatest vikerkaarevärvidest. Ja peatusi tegin iga 10 km pärast, lootes see looduse ilu ka kaasasolevasse fotokasse püüda. Selles püüdmisärevuses kadus isegi väsimus ära.
Pikkjärve kõrval asuvale voorele jõudes vajus mu suu aga tõeliselt lahti - vikerkaar sai äkki kaks otsa, mida õrnad värvid taevakõrguses omavahel ühendasid. See oli nii ilus... Ja ma olin kõigel sellel nii lähedal!!!
Aga ühele pildile kogu see ilu ei mahtunudki. Sestap on siin neid kaks - ühe otsa pilt ja teise otsa pilt.
Ilust vaimustun ma ikka ja jälle!
1 kommentaar:
Ooo, vikerkaar on kaunis!!! Ma juhtusin kord nägema lausa kaht imeilusat kahe otsaga vikerkaart, mis teineteise all paiknesid. Imeline vaatepilt! Selliseid looduse pärleid võibki lõpmatuseni imetleda, neist ei tüdine.:)
Postita kommentaar