Mart Juur kirjutab tänases ajalehes, et ta ei tõsta suvisesse Pärnusse jalgagi, sest Pärnus on lahe olla sügisel, talvel ja kevadel. Täpselt minu mõte, ma räägin seda kogu aeg kõigile! Hiljaaegu ühele oma ülemustest ja siis selgus, et tema on elupõline pärnakas...
Aga ausalt. Ma naudin kõikide teiste aastaaegade Pärnut. Aga paar korda olen sinna ka suvel sattunud ja... see on kole olnud.
Ainult meri on soe, kuid selles on liiga palju inimesi. MIna armastan oma randu.
Ja seepärast on mul ka hea meel, et ma laupäeval Viljandis ikkagi randa ei jõudnud. Kuigi ma ärkasin kindla teadmisega, et ma sinna lähen. Aga hommikused iluprotseduurid bussijaama tualetis tänitava koristajatädi kisa saatel ja liikumine käterätt kotis olid nii kurnavad, et Laidoneri platsist ei jõudnud ma kuidagi edasi. Nii palav oli lihtsalt! Esialgu panin selle oma põdura tervise arvele, kuid tegelik põhjus seisnes selle suve soojarekordis.
Õnneks vähemalt need jõudsid, kelle ma endaga randa kaasa kutsusin :)
Ja pealegi jah, nende arvukate inimeste keskel, keda ma seal kohanud oleksin (ja neid oli seal ikka sadades-sadades, nagu näitas vaatlus kõrgemalt), poleks ma end üldse mitte hästi tundnud.
Samadel põhjustel ei meeldinud mulle väga Trepimäe rand Võrtsu ääres, kust eile naastes läbi põikasime.
Aga juba homme ootab mind mõni Võrumaa väike järv. Mis siis, et ma tegelikult ujuda ei oska.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar