Üldiselt olen ma viimasel ajal oma meelt hoidnud. Mõeldes igal päeval ilusatele asjadele, käies neid otsimas ja tehes neid ka ise. Aga täna oli see päev, kui ma olen taas täiesti meeletu.
Minu lemmikspordialaks saab meeleheide otsekohe siis, kui inimesed üksteist solvavad. Solvavalt. Ja kui nende tähelepanu sellele juhtida, jätkavad nad pärast mängu, nagu meeleheitlikke olukordi poleks olnud.
Ma ei tea, kui kaua ma jaksan.
Sest ma ju tean, et on olemas ka ilu. Peast saab küll kõik alguse ja sellega peaks kõik korras olema, kuid kui tegutsemiseks pole jaksu?
Ahh, ma ei tea. Ma lihtsalt ei tea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar