Uskumatu, kuid inimene, kes varem oma elus on viis korda pisikesest mäest alla lasknud ja iga kord hullupööra kukkunud, suudab ilma kukkumata tõelistest mägedest laskuda, sellest rõõmu tunda ja iga kuuse all rõõmsalt kiljuda - issand kui ilus see kõik on :) Tõsi, esimene päev oli õudne ja teine päev tabas mind üle mäeserva alla vaadates paanikahoog. Aga meie entusiastlikul grupijuhil Reneel on õigus - kõik saavad mäesuusatamisega hakkama! Iseasi muidugi, kas esimesel päeval peab algajaid edasijõudnudte mäest alla lükkama :)
Igatahes on kindel see - kes püüab kõigest väest, saab alla igast mäest. Tuleb lihtsalt rahulikult omas tempos pusida. Ülesminek on oluliselt lihtsam.
Aga muidu oli Flachaus täna imeilus ilm. Linnud on kevadiselt laulnud juba paar päeva, kuid täna oli ka päike nii soe, et inimesed võtsid 1,6 kilomeetri kõrgusel mäe tipus päikesevanne ja olid ise ka väga rõõmsad. Mõte, et nädalavahetusel koju naastes võib seal ees oodata 30 külmakraadi, on õudust tekitav. Aga noh, viikingirahvas nagu me oleme - küll hakkama saab!
4 kommentaari:
Julge valik - esimene kord ja kohe Austria :-)
See oli pigem juhuste ja õnne kokkusattumus...
Sind võib ainult kadestada - sellised juhused ja nii palju õnne :-)
Jah. Mulle endale tundub ka praegu, nagu see kõik oleks üks suur unenägu. Üks hea unenägu.
Postita kommentaar