Tegemisi on nii palju, et ei jõua kuidagi siia kirjutama. Aga nüüd luban mõned sissekanded taas, enne kui ma nädalaks levist kaon. Mägedesse - mõtelge. Elus esimest korda.
Aga möödunud reedel tegime teoks selle, mis jäi aasta teisel päeval pakase tõttu ära. Reedel oli külmakraade napilt 10 ning valitses imeline tuuletus - ühesõnaga paras piknikupäev. Et tööpäeval ei saa ju poolest päevast minema, sest kohustusi on inimestel ikka palju, pääsesime linnast mõneteistkümnekilomeetri kaugusel asuva metsa poole (seal teadsime olema üht hääd lõkkeplatsi) alles kella kuue ajal õhtul. Teisalt oli see hea, sest öö puudutatud lumevalgus annab metsale ja meeleolule alati palju juurde.
Ja ühtlasi tähistasime selle piknikuga ka meie kauni jõulukuuse lõppu. Mis ilmselt ma arvan saab nüüd traditsiooniks ;)
Aga paaritunnine pimedas metsas olemine ühes lõkke, vorstide küpsetamise ja söömisega, ohtra tee joomisega, kelgutamisega jms asjadega tekitas väga mõnusa tunde ja tõi puna põsele. Järgmine kord on loodetavasti pojale juba ka suusad kaasa võtta (kui kellelgi on müüa 170 cm pikkuseid suuski, on pakkumised teretulnud. Üsna põhimõtteliselt uusi osta ilmselt ei tahaks ja kasutatuid väga kallilt ka mitte...), siis saab jõejääl mõnuga tuuseldada.
Ööseks said kõik piknikulised üle päevade parima une (või tegelikult, H. andmed on mul teadmata :) - teised magasid küll mõnuga). Ja üldse toreda olemise.
Seepärast - lähme varsti jälle!
Pildil mõnuleb Siim tulepaistel.
2 kommentaari:
Selle aasta parim uni oli küll jah :D
Head seda aastat! Talvine piknik on tõesti väärt ettevõtmine. Väga mõnuš!
Postita kommentaar