Et ma homme ka mäletaks.
+ inimesed on tegelikult armsad. Eriti mõned. Mind on viimastel päevadel palju üllatatud. Positiivsete sõnadega. Ja hing on kohe hell. Ja süda natuke rõõmus.
+ rattaga on linnas ikka ülihea sõita. Kahju, et ma seda iga päev ei saa (no ei ole endal ratast noh, kasutan aegajalt peremehetuks jäävat kaherattalist).
+ sügisene linn on ilus.
- ma ei saanud neljandat ööd järjest magada. Olen proovinud igasuguseid trikke. Proovimata on veel: naps enne magamajäämist, korralik kaisuloom (tegelikult oleks seda unelammast ikka vaja), antidepressandid, üldse mitte magamine.
- kogu aeg on selline haige inimese tunne. Lisaks muudele hädadele hakkab nagu köha ka tulema. Aga ma püüan neid trotsida.
- ainult idioot näksib enne tähtsat kohtumist ajalehte lugedes sibulat ja siis haiseb inimesele näkku. Just seda ma täna tegin. Edaspidi peidan sibulad ja küüslaugud ära. Ja söön neid ainult siis, kui saan end koju sulgeda.
- hommikune varane ärkamine sakib. Täiega.
Vaja teha:
* otsida üles helkurid ja kinnitada need igale poole!
* panna kingadele uued kontsaplekid. Saab lõpuks ometi mõne sügisese seeliku selga panna!
* ärgata homme hommikul jälle vara (aga kompensatsiooniks küpsetada kohe hommikul karaskit, et oleks hea:))
* mõelda välja, mida armsat kinkida lugupeetud inimesele 55-ks juubeliks.
* teha jalutuskäik pargis, mäel ja kus iganes, et leida materjali lillekimbu kaunistamiseks.
* nädalavahetusega võiksid mõned kirjatööd ka ühele poole saada.
* püüda langevaid tähti.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Kõige toredam on, kui inimesed on armsad, eriti mõned, ja üllatavad soojade sõnadega - see on parim! Teeb meele rõõmsaks ja hinge soojaks. Et sellisied ilusaid üllatusi Sul ikka rohkem oleks!:)
Aitäh Sulle :)
Postita kommentaar