"Ausalt öeldes, ega ma teagi päris täpselt, mis on õnn. Mul on väga rikas elu olnud, aga õnnelikkusega on alati seotud ka keerulised asjad, pinged, komplikatsioonid. On inimesi, kellel on rahulolemise anne, minul see puudub ja valdav tunne on rahutus," räägib Käbi Laretei septembrikuu Eesti Naises.
Mina arvan, et ma tean, mis on õnn minu jaoks. Aga see võib olla lihtsalt ühe veel suhteliselt noore inimese enesekindel targutus.
Minu õnn on minu lastes ja sõprades, selles, et käed-jalad terved ja pea otsas. Selles, et mul on kodu ja võimed teha asju, mis mulle meeldivad. Et ma tahan õppida ja üldjuhul oskan näha maailma lahtiste silmadega. Et musta ja valge kõrval on maailmas väga palju värve.
Aga - kas ma olen õnnelik? Südamepõhjas tean, peaaegu olen. Ma tean täpselt, mis mul täielikust õnnelik olemisest puudu on. Aga ilmselt veel pole aeg sellega tegeleda. Ilmselt tuleb veel selles maailmas lahtiste silmadega ringi vaadata ja ennast tundma õppida. Ja ka inimesi enda ümber.
Ma loodan, et minu täiuslikult õnnelik olemine saabub mõne aasta jooksul. See lihtsalt peab nii minema.
Ja kuni on lootust, ei ole ju veel kõik kadunud.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar