Jalad on surnud ja käsi enam ei tunne

Millisel puhul tabab inimest selline häda?
Hee - põrandal põlvili seepi viltides :)



Õppisin täna päeval ära seebiviltimise ja õhtul hakkasin seda kodus iseseisvalt proovima. Lapsed muidugi ka kohe varmad kaasa lööma. Ja käeliselt veel väheosav pojaraas oli see, kes hakkas oma normaalselt tervist kaotama - ühel hetkel olid tal jalad surnud ja käsi ta enam peaaegu ei tundnudki... Ja seebivahtu jagus muidugi ka nina alla.



Aga seebid tulid ilusad, ise oleme väga suures vaimustuses. Ilmselt töötab meil mõnda aega kodus seebiviltimisvabrik ja kõik tuttavate vannitoad ja saunad saavad seepidest täidetud...



Aga muidu on üks igavene nutt ja hala. Pikka aega ei ole olnud mul kohustust igapäevaselt vara ärgata (no kui vaja, siis ärkasin ikka, aga mitte iga päev), kuid nüüd seoses laste hommikupoolse vahetusega on IGA päev vaja kell 7 ärgata. Mina ei tea, kuidas ma sellega harjun, täitsa jube kohe.
Ja jalad külmetavad kogu aeg, möödunud öö magasin selle pärast vist vaid tund aega. Ei aidanud villaste sokkide jalgapanek, ei tekkide pealekuhjamine ega lemmikpadja kaissuvõtmine. Ja seetõttu läks hommikul plaanitud töötegemine vett vedama, kõik asjad said hiljem valmis, sest pea lihtsalt magas kaua...
Ja väljas on sellised ilmad, et mitte ükski päev ei oska midagi selga panna, ikka on palav ja külm ja palav... Ja nii on igasugu külmetused jms varmad tulema. Tüdruklapsel on igatahes räige nohu juba ja silmaümbrused punased.
Mulle ju tegelikult meeldib sügis, ei tea, miks sel aastal siis korraga nii palju hädasid. Tuleb nendega võitlemiseks siis lihtsalt näppudel kiiremini käia lasta.
Seebiviltimine on näiteks vägagi stressi maandav tegevus... :)