pühapäev, juuni 22, 2008

Miks mulle meeldib pealinnas?

Möödunud nädalal sain kolm päeva veeta pealinnas. Teha tööd sealses kontoris ning uudistada kontorist väljapoole jäävat ka.

Ja naljakas on see, et on asju, millepärast mulle, maalapsele, suures pealinnas meeldib. Niisiis:

* sõbrad ja armsad inimesed. Neid on Tallinnasse viimasel ajal kolinud mitmeid, samuti olen saanud sealt endale uusi tuttavaid. Ja nii ma iga kord ikka püüan nendega ka kokku saada. Seekord käisime Kärdiga Woodstockis lõunal (kus nägin omakorda tuttavaid) ja Kertsiga merepäevadel hängimas. See oli tõeliselt lahe, mis siis, et ma pidin kolm korda auto alla jääma, oleksin vihmavarjuga inimesi torganud ja Kerts minuga ühtegi tantsutiiru ei teinud.
* kultuur. Seda on mujal ka, aga pealinnas on kultuuri, mida tahaks kogeda. Seekord sain mõnusa elamuse Hädaoru etenduselt ning Frank Sinatra galalt. Lisaks on seal ju näituseid, mis pealinnast väljapoole ei jõua ja üldse.
* raamatupoed. Tartusse tulevat ka varsti Rahva raamat, kuid Tallinna suured raamatupoed - Apollo Viru tänaval ning Rahva raamat Viru keskuses on mu lemmikud. Käin neis alati, kui vähegi mahti on. Jalutan, sirvin, vaatan ja enamasti ka ostan midagi. Tartu kaubamaja Apollos meeldib mulle ka käia, kuid see on selline pisike, armas ja kompaktne.
* meri. Sedagi on ka mujal Eestis, kuid viimasel ajal olen ma hakanud ka pealinna merd armastama. Lisaks Pirita merele on sealsel merel ka mitmeid teisi erinevaid ja armsaid nägusid. Mida mul annab veel avastada. Kuid need kõik annavad kordumatu vabaduse mõõtme.

Aga mis seal salata. Pealinn väsitas mu väga ära ka. Kohe nii, et olen kaks päeva järjest korralikult maganud. Ja maganud suve alguse maha. Aga mis sellest, suvi on ju tegelikult veel ees. Tasubki alguses jõudu koguda, et see lõpuni vastu pidada :)

Nüüd algab aga aasta lühimate ööde nautimine. Koos mõrkja karikakra- ja uimastava jasmiinilõhnaga, metsas laulvate lindude ja kastemärjase rohuga.

Ahjaa - Tallinn suutis seekord ka mu tuju parandada. Nimelt oli mul ühel päeval väga paha tuju. Pisarateni paha. Siis aga sattusin paplialleele, kus puud puistasid mind paplivatiga üle. Seda pehmust ja soojust oli mõnus püüda. Ja tujulegi mõjus see vaid positiivselt.

Tallinn hakkab must aru saama :)

Kommentaare ei ole: