... rokenroll. Eksole.
Täna on esimene päev, kui ma pärast suurejoonelist punklaulupidu enamvähem mööda maapinda käin. Kolm päeva kulus pilvedelt alla jõudmiseks...
Aga ikkagi meenuvad väikesed killud: kuidas president Anarchy ajal püsti tõusis, kuidas tal olid jalas valged papud, kuidas kuu kadus ära ja päike hakkas juba tõusma, kuidas mõned käed lähevad öösel ikka väga külmaks ja muud sellised armsad.
Aga argipäev ajas mind täna pahaseks. Mulle ei meeldi, kui inimesed üksteisesse lugupidamatult suhtuvad ja üksteise tegemisi maha teevad. Ja elavad end teiste peal välja. Ja mõtlevad endast ei tea mida ja räägivad oma sõpradest kummaliselt. Teistele oma sõpradele. Ma olin õhtuks väga väsinud. Ja kõige lõpuks solvusin ka, südamest. Seda pole juba ammu juhtunud.
Ilmselt pean elu kuidagi kergemalt suutma võtta. Aga täna ei suuda.
Tahan tagasi maapealset paradiisi!
Lähen magama ja ärgates hakkan seda taaslooma.
Seda enam, et järgmiseks nädalaks on mul kotis pilet Hädaoru etendusele. Ja täna helistas üks armas inimene ja kutsus veini jooma (mida ma ei saanud teha, sest Muumimammana oli mul parasjagu pooleli pirukategu). Ja Pokumaale saab lähipäevil minna. Ja Viljandi Folk hakkab ka terendama.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar