Rõõm kevadest

Reedel õnnestus istuda sel aastal esimest korda Pirogovis ja hankida endale järjekordne kuri kevadtõbi - kurguvalu ja köha.
Laupäeva hommikul sain tervitada päikesetõusu üle Supilinna ning imetleda juba taevas olevat kera kaarsilla juurest.
Laupäeva päeval sai lebada Supilinna päevadel päikeses ja mitte midagi teha. Sest kodus polnud internetti ja mõistagi ei ole ma oma varasematest vigadest õppinud - kõik failid on korralikult ühes kohas. Internetis.
Pühapäeval ei olnud ikka internetti ja nii käisin tiiru botaanikaaias. Seal oli tore. Magnoolia hakkab kohe-kohe õitsema. Internetti ei tulnud.
Esmaspäeval oli mul vaba päev. Tulin tööle asju tegema. Siia tuli internet tagasi. Oma vabal päeval oli mul kõige rohkem telefonikõnesid oma ülemusega.
Natuke sain koolitööd ka teha.
Aga ma käisin jälle magnooliat vaatamas - homme hiljemalt on üks õis lahti. Ja toomingad puhkevad ka. Kui mitte õhtuseks öölaulupeoks, siis homseks ikka.
Selline see kevad ongi.
Ja koolitöö ei suju.
Kuidagi.
Aga tänu internetivabadusele on minus rohkem kevadet, kui kunagi varem.
Nüüd tahaks veel rääkida ka. Mõnedest asjadest.
Siis saabuks selgus maapeale ja sisemist rahu oleks ka rohkem.
Lähipäevade kevadised tunnid näitavad.