Kuigi täna sadas suure osa päevast vihma - isegi vihmavarju otsisin välja - oli tänases päevas vikerkaarevärve nii otseses kui kaudses mõttes.
Minu jaoks üks eredamaid hetki oli see, kui laste tühjad plekist rahakassad kotis suundusin raamatukokku, kus parasjagu oli kohtumine kirjandustegelastega. Mõistagi need kassad kolisesid mõnuga - päris naljakas oli. Raamatukogust naasime kolme peale suure kotitäie raamatutega...
Ja kell pool seitse kasvas üle Karlova vikerkaar, selline otsast lõpuni värviline ja tõeline. Mida mu armas poeg üritas oma telefoniga meeleheitlikult pildistada, kuid see ei õnnestunud. Rääkisin talle siis elu ilust, mida tihti saabki vaid endaga kaasas kanda...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar