See pilt siin kõrval on meelega selline päikeseline ja aimatav. Mina tean, mis sellel on. Selle nimi ongi meelerahu. Minus eneses :)
Ja see jõudis minuni eilse päevaga. Üleeilne käik kassinäitusele ning laste kooli aastapäeva kontserdile, eilne väike matkarada koos laste, Kertsi ja Ketsiga ning kiirtripp Tähtverre laste mänguväljakule ja suur pesupesemine olid justkui eelmänguks sellele poolteisttunnile, mis möödus mul Järva- ja Jõgevamaa piiri peal Põltsamaa jõe ääres imelises idüllis toredaid paadimatkalisi oodates.
Väike uinak päikeses ja hetked raamatuga, lugematu arv linde ning armas toonekurepaar. Ja pilved - südame ja saatanakujulised, tuvi ja padjakujulised ja misiganes kujulised!
Selliseid hetki oligi mul vaja. Kuigi mõistus ütleb, et on palju lahendamist vajavaid asju, on sisemine rahu minus olemas. Ilmselt oli vaja mõelda üksinduses oluliste ja vähem oluliste asjade üle.
Ja kuigi Tartusse tagasi jõudsin kavandatust oluliselt hiljem ja väsinunagi, olen selle tänu sõpradele saadud poolteisttunnile õnnelikum ja parem kui varem.
Suure ja ümmarguse punaka kuu paistel poleks see teistmoodi ju võimalikki.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar