Laps rääkis eile õhinal, kuidas ta nägi teel kooli praegust üsnagi populaarset, ka lastele tuntud lavastajat ja näitlejat O.S.-i.
O.S. olnud riietunud sellistesse kakavärvi riietesse ja kapuuts olnud silmini peas. Ja. Siis sülitanud ta maha. Mitu korda.
Laste arvates peaksin ma sellest esikaane loo tegema.
Siis rääkisin lastega natuke ajakirjandusest. Ja sellest miks ma sellest esikaanelugu teha ei saa, kuigi see isegi mõnes mõttes vääriks (kesse siis maha sülitab!).
Ja siis lapsed teatasid, et Rita Skeeter oleks sellest küll kohe suure artikli kirjutanud. Sest tema olnud selline, et kohe kui midagi vastikut teada sai, kirjutas sellest loo. Ja pealegi olnud tal lohelõuasulg - et kui seda imeda veidi, saavad kirja täpselt vastupidine jutt tegelikult räägitust.
Vot nii.
Ja ma vist ikka pean Harry Potteri lugemise ükskord ette võtma.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Njaa, tegelikult on täitsa vist point osad popid raamatud, mida laps(ed) loeb(vad) ise ka läbi lugeda, et neid paremini mõista ja samas keeles rääkida:) Vahest saab ka teistpidi "ära kasutada", viidates mingi tegelase heale eeskujule. Oh, mul praegu alla aastase kõrvalt hea teoretiseerida:)
Jaah, seni olen vana rasva toel hakkama saanud, kuna enamus raamatuid on ju kunagi loetud... Ja need Harry Potterid on ju NII paksud :)
Minu meelest oli see hoopis libelobasulg :)
Potter on nii haaravalt kirjutatud, et sa loed ta lennates läbi.
Postita kommentaar