Tänasel lõunapausil võtsin kohvitassi ja suundusin õue Tõnissoni juurde pingile päikest püüdma. Jaanika tuli seltsiks kaasa.
Ukse ees kohatud Aivi vaatas meid, pilk täis hämmeldust. Ja lohutas, et paari kuu pärast päike tuleb.
Tegelikult oli ta juba täna olemas. Ainult katuste taga.
Ja õhk oli nii selge.
Kaua ei saanud õues aga olla. Sest selges õhus oli tunda talvejahedust. Ja vanainimese kondid seda niivägahästi ei talu.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
mmmmmõnus, oleks ka tahtnud teiega seal poolkujutletava päikese all peesitada. tallinnas on pilves selgimistega vms, kohati lendavad akna taga lennukid.
Postita kommentaar