reede, jaanuar 18, 2008

Lõvist, nõiast ja riidekapist

Eile käisin koos pojaga teatris. Vaatamas seda.
Ja enne kui tekivad küsimused, siis ainult ühe lapsega käisin seepärast, et teine nägi selle etenduse juba detsembris ära. Kui käidi koos klassiga teatris. Poeg oli aga kolehaiguse küüsis.
Aga ma pean ütlema, et kuigi lastele pakkus see etendus kohati nalja ja minagi muigasin mõne koha peal kohe korralikult, ei ole vist hea mõte võtta repertuaari tükki, mis loona on hiljaaegu kinoekraanilt nähtud.
Sest kinos nähtu oli kogu loona, stoori ja efektidena niivõrd kaasahaarav ja võimas, et teatrietendus jäi kohe kõvasti-kõvasti selle varju.
Ja kohati isegi vist ei oleks etendust mõistnud, kui filmi poleks varasemalt näinud - nii kokkupressitud ja kahvatu oli see.
Mu poeg arvas ka, et film oli palju parem. Kuid etendus meeldis talle ka. Ilmselt see ongi pigem siis lastele suunatud etendus kui nende emmedele-issidele.
Ja mis kõige tähtsam - headus ju ikkagi võidab. Lõpuks.

Kommentaare ei ole: