On muinasjutust need aiad
ja müüdist see hämarik tee.
Ma nägin, su mõtted on maiad,
ja tuska see mulle ei tee.
Puuvõrades lubalik enne
ja silmades üksteiseleid.
Maailmas ei suudeldud enne,
ei suudelda pärast meid.
Kuid oota, see tänav, see plagu,
see külmetav kuupistelaik -
see juba kord oli mu jagu?
Kas tõesti on tuttav see paik.
Ma kuulen eeskäijate vada.
Tee tuhandest tambitud nii.
Umbtänav on kahjuks me rada
ja ummikust välja ei vii.
Nüüd märkan, sa polegi pühak.
Jään kahevahele.
Jään seisma kui viimane mühak.
Kass jookseb me vahele.
(Lehte Hainsalu)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar