Sellel nädalavahetusel sai minust tööloom Vindus. Hobune. Mängus, mida ma oma armsa viieaastase vennatütrega mängisin, olin ma ümbritsetud elektrikarjusega. Et ma hulkuma ei läheks. Aga ma olin lisaks tublile töövõimele ka osav ratsutaja, seega suutsin ma hüpata. Üle karjuse, üle lompide ja isegi üle majade.
Lahe mäng oli. Ja teraapiline nädalavahetus - mis muud saakski see olla, kui maale jõudes oodatakse sind pikisilmi ja kallistatakse lakkamatult. Ja räägitakse ja mängitakse ja üldse.
Lisaks pakkus ka loodus teraapiat. Eile mööda Piibe maanteed maale sõites oli tee ääres parvede viisi leevikesi. Seda vaatepilti on raske sõnadesse panna. Fotokas jäi kahjuks koju.
Ja eile hakkas sadama lund. Sellist mõnusat ja laia. Tartusse tulles ei saanud lumesajust nagu aimugi, kuid keset Järvamaad oli lumi ikka poolde säärde.
Ja sellisel lumisel ööl on äärmiselt mõnus käia saunas. Võtta seal leili nii, et enam ei jaksa ja siis seista õues. Ja hõõruda end lumega. Ja lihtsalt olla. Ja siis minna lavale ja võtta veel leili. Maasaunas käimisest ikka paremat pole. Oleks veel mõned sõbrad ka seal olnud.
Ja täna värvisime mune. Ohtralt, sest lapsi, kes mune värvida tahtsid, oli kokku palju. Õnneks on neil ka palju sõpru, kellele mune homme kinkida.
Aga mina lähen homme Tallinnasse.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar