Päevakajaliselt

Kevad on kena asi.
Siis me sinuga seisame.
Tahtsin lausuda midagi tarka, kuid las ma kõhklen veel veidike.

***************

Öö on täis tärkamise teravaid ja närbumise nukraid lõhnu.
Vaikuse taga valvavad valud ja ulmade taga uitab uinumine.
Kärsitus on kummuli kummelites ja rahutus rinnuli ristikheintes.
Kui nad korraga tõuseksid, ei oleks miski võimatu.
Kui nad koos lendaksid, ei oleks miski lubamatu.
Kui nad laulma puhkeksid, ei oleks miski lootusetu.

***********************

Hea on aeg-ajalt kerkida maapinnalt ja hullata hõljudes.
Aga pingutada tuleb palju.
Enne ja pärast.
Tuleb küünituda kõrgusisse ja kummarduda kuristike põhja.
Kui maitsvad on rõõmud, kui neid rüübata väikesil sõõmel!
Leiba ja leina annab elu palumatagi.
Mõni lõhn jääbki sõõrmeisse.
Mõni maik kleepubki keelele.
Mõni hääl ei kao enam kunagi kõrvust.

Minu suure lemmiku Alliksaare sule läbi siis taas. Ise ei oskakski nii ilusasti öelda.