Suveaeg

Nii rasket harjumist suveajaga, kui tänavu, pole mul vist veel olnud.
Eile valutas lihtsalt konkreetselt pea ja olin rohkem kui udu, täna olid lisaks kõigele ka silmad paistes. Ja väsimus ja väsimus ja väsimus...
Õnneks on ilm ka suhteliselt suvine, sest muidu oleks olukord talumatu. Ja tänu ilmale loodan homseks, hiljemalt ülehomseks juba harjunud olla.
Ja tegelikult ongi õues ju tõeline kevad - veed voolavad, lumi sulab kõrvaga kuuldavalt ja minu märtsikelluke õitses lumehangest välja:)
Ja seegi, et õhtud on nagu mägedes - on soe-soe, päike paistab nii meelitavalt ja siis ühtäkki on ta Karlova katuste taga ja mantlinööbid tuleb kinni pusserdada - on pigem nagu õrn meenutusvirvendus kõigest sellest, mis terve suveaja ees ootab.
Ja teadmine, et homme tuleb päike taas, annab jõudu.