Päev pealinnas hakkab peagi läbi saama, kuid mitte veel.
Tänu Eesti ühe tunnustatud ajaloolase juubelile sattusin täna okupatsioonimuuseumi. Kuigi hoone on varem minu tähelepanu köitnud, oli see muuseum minu jaoks rõõmus üllatus - väljapanek oli põnev (kuigi pisut akadeemiline, rohkem särtsu ja interaktiivsust oleks tarvis ka meie maa muuseumidesse) ning pakkus hulgaliselt ka äratundmisrõõmu.
Eriti meeldis mulle selline pisikene hoovikene, mille arhitektid on kavalalt hoone põue projekteerinud - seda ei olnud ma varem märganud.
Muuhulgas nägin muuseumis sellist neljakandilist kopikakarpi, kuhu sai kopikad vääringu järgi aukudesse toppida. Ohh, kuidas ma sellist karpi endale ihkasin! Aga ei saanudki!
Ja vardad panin kotti ja pronksiöö koleduste tagajärjel vineerakendega armsast lõngapoest Pärnu maanteelt sain täpselt poja tellimusega sobivat lõnga ka. Ja istudes ühes lõngapoele lähedalasuvas majas, kolmandal korrusel, hakkab asi juba ilmet ka võtma.
Aga vihma sajab juba pikemat aega lakkamatult ja lakkamatult...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar