Hääled

Mulle kohe ei sobi sellised ööd nagu möödunud - akna taga sähvis lakkamatu välgunool ning mürin oli lakkamatu. Lisaks rahe, mille kukkumisest tekkinud lärm oli kõrvulukustav.
Tartust tiba eemal lõhkus rahe autode sisse ka auke. Ja asjatundjad teavad, et neid auke ei ole lihtne parandada.
Ja aru ei saa ma oma kolleegidest, kes räägivad, kuidas nad naudivad seda looduse stiihiat. Kuidas üks tormas aianurka oma suitsupakki päästma (Öösel kell kolm!!!) ja oleks lisaks veel vihma ja rahe käes tantsinud ka. Kui vaid keset linna ei oleks elanud.
Mina tõmbasin teki rohkem üle pea ja püüdsin kuidagi ööd mööda saata. Und ei tulnud ennem nagunii.
Ja just üksi kodus olles on vastikud ka iagsugused tuuletõmbusest tekkivad hääled: kolksud, kriginad ja viginad. Praegu just tekkis jälle tunne, nagu keegi oleks korteris. Vastik.
Kass magab aga voodis õiglase und ja ei tee teist nägugi.
Ja Sigrid otsustas täna linna mitte tulla. Tuleb homme. Sest täna saab veel metsa mustikale ja värskelt küüni saanud heinte sees hullata. Järgmine võimalus selleks tekib ju järgmisel suvel!
Aga juba homme on tuba pereliikmeid täis. Ja nagin sumbub nende tegevusest sündivatesse häältesse :)