Oeh, vahepealne vaba aeg on kulunud konstantse masenduse peale ja pole üldse tahtnud siia tegemisi üles tähendada. Sest see aeg, mil ma endamisi ei emota, pühendub lastele-kodule või tööle.
Aga et täna tuli mul ilmselt suurest emotamisest ka palavik, vähemalt lubasin endale endaga rahu sõlmida. Sest inimesed harjuvad maailmas ju hullemategi asjadega. Mul on aga nii pea kui käed-jalad otsas ja liiguvad ka. Ja mõistust jagub ka pisut. Ja on tore pere ning sõbrad. Mida muud elult tahta.
Aga mis ma siis vahepeal teinud olen?
Reedel seadsime autorooli taas pealinna poole ning tiirutasin taas ringi linnas, kus ma arvasin mitte kunagi end autot mitte roolivat.
Laupäeval viisin tütrekese laulupeo-melusse ning pojaga suundusin linna. Käisime elus esimest korda Coca-Cola Plazas (mõtleks, meie kinosaal asus neljandal korrusel!!!) Ocean´s 13 vaatamas. Meile see film meeldis!
Siis viis mu poeg mind (õigupoolest tema andis idee, mina viisin, teades vaid suunda) meie meremuuseumi laevastikku vaatama. Kalev, Lembitu ja Suur Tõll said siis oma silmaga nähtud. Lisaks samas asuvad vesilennukiangaarid, mis olid ikka koohutavalt suured!
Siis käisime tillukesi ilmakodanikke (kes vahepeal said endale ka nimed - Mervin ja Mirell) kaemas. Kosuvad teised ikka tublisti ja olid nii nunnud!
Pühapäev möödus aga laulupeo tähe all. On ikka võimas küll, kui NII palju inimesi ühe platsi peale laulma koguneb... Minu lemmikuteks olid mudilaskooride (siis ju ka Sigridi) esitatud Samblalõhnaline laul ning Ta lendab mesipuu poole.
Ja südaööks jõudsime siis sealt koju. Vaat sellised lood.
Kui taevas tervist annab, läheme sel nädalavahetusel Pärnumaale minu töökoha suvepäevadele.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar