Täna pahandasin kohe südamest. Siis, kui sain teada, et minu piirkonna valimisjaoskond on füüsikahoonest kolitud kaubamaja III korrusele.
Esimene mõte: No tule taevas appi!
Teine mõte: Kellele see nüüd siis kasulik on?
Kolmas mõte: Kahju selle piirkonna vanainimestest. Kui seni nägi valimispäeva ennelõunal pidulikult rõivastatud prouasid-härrasid käevangus valimispunkti poole jalutamas, siis kas nad nüüd ikka saavad (ja jõuavad) seda? Esiteks on nende teekond tunduvalt pikem, teiseks võin kihla vedada, et enamus pole neist kaubamajas kunagi käinudki. Ja hirm tundmatu ees on üks hirmutav asi. Ja kui veel arvestada tõsiasja, et kaubamajas pole treppi, kus inimese moodi käia (on eskalaator, mis viletsa kõndimise ja tasakaaluga inimestele pole sobivaim liikumisvahend, ja on lift, mis tõenäoliselt pärast III korruse nuppu vajutades sõidab hoopis alumisse parkimismajja ja ajab eakad inimesed endast välja), on kõik hirmud koos.
Neljas mõte: Senini on lapsed meiega koos valimas käinud - see toiming on olnud nende jaoks salapärane ja põnev, valimiste ja selle ümber toimuva üle arutleme siis veel tükk aega. Ja see arutelu on mõnus, sest lastel on huvitavad mõttekäigud. Nüüd saab valimistest aga poeskäik nagu iga teinegi.
brrrrrr....
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar