laupäev, jaanuar 20, 2007

Elu või asi

Nii. Alates kolmapäevast olen haiguslehel. Ja eile elasin üle tõeliselt närvesööva päeva. Kusjuures - see ei ole veel lõppenud.
Mul on peaagu kaks nädalat püsinud lakkamatu palavik. Et asi kippus nagu järjest hullemaks, otsustasin kolmapäevast jääda koju, arstile sain aja reedeks, s.o. eilseks.
Eile arsti küsitles mind, nagu tavaliselt. Vereproovi ei teinud, sest "alles" novembris sai see tehtud. Uriiniproov näitas aga põletikku "kuskil" ja nii kirjutati raviks antibiootikumid soovitusega konsulteerida ka günekoloogiga - sest mine sa neid naiste asju tea.
Aga - edasi tahtis arst sinist lehte lõpetada. Ta ei öelnud seda küll välja, kuid see õhkus kogu tema olemisest, sest streik on õhus. Samas tõdes ta, et võiks kodus olla, kuniks tunne tugevamaks läheb.
Kuid - kella kolmeks pidi olema selge, mis saab. Sest perearstidele olla antud käsk lõpetada kõik haiguslehed, kui streik algab.

Täiesti uskumatu, eksole! Mina kõnnin jalul ja pealtnäha pole ka häda midagi - seega päris hinge vast ei heidaks, kui sellisena tööl peaks käima. Samas on aga palju hullemate tervisehädadega inimesi, kellele tööleminek võib tõelise põntsu panna!

Nii ma siis eile istusin ja ootasin uudiseid, algab see streik või mitte. Kuniks õhtul saabus teade: streik otsustatakse pühapäeval. No tere tali!

Mina isiklikult streiki ei poolda. Kui ma palka tõstaksin, siis veidi õdedel ja rohkem hooldajatel. Kuid - siis peaks palka tõstma ka kõigil teistel olulistel spetsialistidel. Lasteaiakasvatajatel, õpetajatel, sotsiaaltöötajatel... Ja kujutage nüüd ette, kui näiteks lasteaiakasvatajad hakkavad ühel päeval streikima - mida see toob kaasa kümnetele tuhandetele lapsevanematele!

Teine mure sai eile õnneks õnneliku lahenduse. Nimelt pakuti mulle esmalt günekoloogile aega 13.03 - so peaaegu kahe kuu pärast! Kui peaks mingi värk valesti olema, võib see kahe kuuga ju ikka vägagi parandamatuks muutuda!
Panin selle aja igaksjuhuks kinni, kuid kodust üritasin ka Toomele registreerida end interneti teel. Ja oh üllatust - helistatigi mulle umbes tunnike pärast registreerimissoovi lähetamist ja pakuti aega juba järgmiseks neljapäevaks! Ma olin tõesti väga rõõmus. :)

Nüüd pean ootama ilmselt siis aga homset. Et saada teada, mis värk selle streigiga on. Psühholoogiliselt pole see tõbisele, muide, sugugi meeldiv. Ja hoidku taevas, kui kellegiga streigi ajal midagi juhtuma peaks. Seepärast - hoidkem ennast!

2 kommentaari:

Olja ütles ...

einoh, see pidev palavik, põletik "kuskil", "niikuinii on günekoloogiline probleem" ja perearsti-günekoloogi vahel neli kuud jooksmist osutus sapipõie põletikuks ja 18mm sapikiviks :D kui lõpuks õnnestus günekoloogi-perearsti trajektoorilt korra kõrvale kalduda ja välja pressida saatekiri hoopis teise arsti juurde, siis sai kohe selgust, mis mul viga oli ja asi lõppes kiire opiga. aga mu tallinna perearst tegi muidugi igasuguseid trikke, õnneks tartu arsti suhtumine ei ole, et "noor inimene, mis tal ikka viga võib olla.."

luize ütles ...

Mina ei ole siiamaani pidanud oma Tartusse tulles tehtud valikut kahetsema, nimelt erakliinikus günekoloogiliste muredega käimist. Ja ei ole ka konti murdnud, ehkki ma saan väga hästi aru, kõigil ei ole see võimalik.

Mis arstidesse muidu puutub, siis ma ka mõtisklesin, et kas see nende poolt nõutav palgatõus on sellises suuruses ja muude tingimuste järgi nii õige, nagu nad välja paista lasevad.

Lasteaiakasvatajatel, nagu ka õpetajatel sellel aastal Tartu linnas tõsteti palka. Ja neil on kehtiv kollektiivleping, nii et sealt pole streiki karta.