Kitsest koos viiuli ja õngega

Üritustekeerises pole ma jõudnud ridagi kirja panna reedesest teatrietendusest. Mis oli väga hea ja hingeminev. Kivastik oli Elmar Kitse elust päris mõtlemapanevaid tahke etendusse köitnud. Lõpp kiskus veidi traagiliseks, kuid ilmselt see kunstniku elu selline juba kord ongi.

Eriti meeldis mulle see, et tegelikkuses oli Kits hell ja hea inimene. Kui ta oma linnupoegi ämbri sees kasvatas. Ja muidu ka. Laval ütles ta vähemalt Aleksander Eelmaa suu läbi: "Kõige thtsam on see, et kellelegi liiga ei tehtaks. Et külm ei teeks lilledele liiga. Et nälg ei teeks lindudele liiga ja et kala ei jääks õnge otsa. See on kõige tähtsam. Ma ei usu, et nii saab, aga ma vähemalt proovin."
Ja seda öelnuna lõikas ta õnge otsast konksu, et õngitsemisest täit rõõmu tunda...
Etenduses oli aga veel päris mõtlemapanevaid ütlemisi, mis sobituvad misiganes eluhetke. Näiteks: "Hull on see, et ma vananen esimest korda. Ja ma ei tea, kuidas see käib." - Mina ise olen oma elus küll kogenud hetki, kus oleks tahtnud mõelda just täpselt nii. Nüüd siis mõtlen.

Ja paljud kunstnikud peaksid meeles pidama seda elutarkust, et "maalijal pole noorusega midagi peale hakata. See tuleb lihtsalt vahele jätta. Kunstnik oskab maalida alles enne surma, siis pole aga enam aega. Saad töö selgeks ja siis sured lihtsalt ära."

Igatahes tekkis mul śenisest suurem huvi ka Kitse kohta lisa uurida. Sest seda ma olen kunsti ja kunstnikke tundvatelt inimestelt kuulnud, et tema naine olnud erakordselt armukade. Näiteks on olemas aktid, millel modelli ühte poolt on joonistanud Elmar, teist aga Linda. Seda selleks, et naine ei lubanud mehel modelliga kahekesi ühte tuppa jääda...
Etenduses oli Linda aga kuidagi eemalviibiv ja hoolimatu.

Ja vähemalt ühe korra ütles lava-Elmar lava-Lindale (Rita Raave) ka Rita:) Ma mõtlesin alguses, et ise kuulsin valesti, kuid see oli nii, sest J-gi pani seda tähele:)

Viinistus on see etendus aga kindlasti ehedam. Koos linnulaulu, tärkavate kullerkuppude, hirmutava külma tulemise hääle ja vuliseva veega.
Ükskord ma käin aga sealgi ära niikuinii.