Nüüd on see siis ka meil käes. Üleöö. Või noh. Eks seda oli ju tegelikult arvata.
Homme kuuleb täpsemalt. Ja siis saab teada, kas läheb samamoodi nagu Luizel või mis.
Muretseda aga ka ei viitsi.
Sest maailmas on palju hullemaid asju.
Näiteks kohtusin ma täna kahe noore mehega, kes on tõelises sõltuvuses nitrolahusest. 23 aastane noormees nuusutab juba 1997. aastast saati. Ma ei julge arvutada, kui noorena ta alustas, sest see vanus jääb kuskile samasse kanti, kui on minu lapsed praegu.
Teine oli enne meie kohtumist kodus teleka ees tõmmanud. Ta elab koos vanaemaga ja see teda ei keela.
Mina sain meie kohtumisest aga kaifi. Mitu tundi oli selline keemia sees ja süda paha.
Elul on palju külgi.
Ja kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka. Trafaretne, kuid nii see on. Kuniks käed ja jalad otsas ning süda õige koha peal, on ju kõik hästi. Jätkuks ainult kainet meelt endale seda vajalikel hetkedel ikka korrutada.
esmaspäev, aprill 20, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
mina arvutasin julgelt ja sain vanuseks 11 aastat. ma küll ei tea päris kindlalt, aga millegipärast on liiminuusutamise algusiga just sealkandis. võibolla sellepärast, et liimi saab poest vabalt kätte.
sinu lapsed peaks ikka eakamad olema juba.
aga kuidas teil masu tagasilöökidega on siis?
Postita kommentaar