Hmm. Juba seitsmendat korda üritati meest ära viia. Mis siis, et nüüdseks on alles jäänud koopia ja kaamerad valvavad tüüpi ka.
Peab ikka väärt mees olema :)
Aga tegelikult ei saa ma neist monumentide rüüstajaist üldse aru. Viimane meelehärm seostus mul Lotmani kujuga, mille mingid kurikaelad möödund aprillis viltu väänasid. Krrr.... Ilmselt lume sulamisega tulevad ka mõned lollid kuskilt välja...
Mina ise naudin meie linnaruume (ja teinekord ka maakeskkonda, kus võib ausambaid kohata täiesti ootamatutes kohtades) täiega. Mul on välja kujunenud omad kindlad lemmikud. Ja alati kui võimalus, külastan ma uusi. Viimane väga võimas tunne oli selle aasta alguses, kui sattusime Stockholmis asuva Estonia mälestusmärgi juurde.
Ja ma olen ausõna väga pahane nende napakate lõhkujate peale!
Kui ikka koju on Lurichit vaja, siis minge ja käige kasvõi Tauno Kangro skulptuuristuudios (mina olen käinud, väga lahe oli), kus kindlasti on võimalik vähese juhendamise abil endale oma mees vormida. Ja seda siis kapi peal nautida, kuis vähegi jaksad.
Või voolige plastiliinist. Igal õhtul uus lemmik.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar