Vananeva naise tasakaalukas elu

Oli tore fimoõhtu tüdrukutega. Selline minusugusele vanainimesele sobiv, nagu me uksel veel kokku võtsime - tasakaalukas, rahulik, sai nalja ja keegi ei lämmatanud kedagi. Igaüks sai olla see kes ta oli. Kas aastatega lisandubki enam ise olemise ja rahu vajadust? Kas kõigile? (Ja - see ei tähenda, et ma hommikuni tantsida või höngida ei võiks. Aga siiski peab olema õige aeg, minu ümber olema õiged inimesed ja õige koht oleks ka abiks.Sellist Genialistide klubi, nagu seda oli Lutsu tänaval, minu ellu vist enam küll ei tule...)
Nüüd on mulle jäänud lisaks üksindusele veel pokaal veini ja mõnus küünlahõng - tütre sünnipäevaks kingitud lavendliküünal on peaaegu et maailma parima aroomiga.
Ja südamesse selline ... igatsus on vist õige sõna. Ja nagu kinnitasid tänased märgid, pean ma eelkõige endas selgusele jõudma. Tegelikult ma olen ju jõudnud: ma tean, mis oleks õige igas mõttes ja ma tean mida ma tahan ja ma tean, mida teha, et see õige ja tahtmine kokku viia. Ja ma pean selle vist varsti välja ütlema. See ei ole aga minu kõige tugevam külg.
Ja samas ei tohi kiirustada. Kuigi mulle hakkab järjest enam tunduma, et kiire on. Me ei tea ju kunagi, kui palju päevi meile tegelikult antud on. Ma tahaksin, et oleks hea ja soe. Kohe ja praegu.
Kohe ja praegu tahaksin panna nina vastu sooja nahka ja lihtsalt olla. Aga...
Liiga avameelseks ei saa ma oma avalikus veebipäevikus ju ometi minna.
Praegu avastasin, et mul oleks juba kolmas kord järjest näha lastekodulastest rääkivat telesaadet. Aga mul on juba kahest korrast laused peas :)
Lähen hoopis loen veidi. Pole juba tükk aega nii öösel üleval olnud. Ohtra talispordi ja tervislike eluviisidega olen küll viirushaigustest pääsenud (ptüi-ptüi-ptüi), kuid vererõhuga on ilmselgelt minuga mingid omad plaanid. Kaks päeva järjest hakkas pärastlõunal pilti eest kiskuma ning kehva enesetunne möödus alles pärast poolt tundi lamamist. Näis mis homne päev toob. Ilmselt see ongi vanadus.
Aga muidu oli täna tore. Päike oli soojalt kevadine ning Karlova varesed üritasid teistele kevade puhul rõõmustavatele lindudele ilmselgelt kohta kätte näidata. Õues oli õhku.
Kui seda paarisadat kilomeetrit vaid vahepeal ei oleks....