See maailm mis elab sinus
mis sinuga ühes loodi
on sama vana kui sina
ja veidi su enda moodi...
/Jaan Kaplinski/
Ma ei mõtle enam intrigantidele, vassijatele, teistele halvasti ütlejatele ja pooliku tõe rääkijatele. Nüüd ma tean, kellega ma kolleegide seast julgen suhelda ja kellega mitte. Paraku on parim variant: mida vähem, seda parem. Aga õnneks ma tean, et minu ümber on ka töises ringis imelisi inimesi. Kellega asju arutada, kellelt nõu küsida ja vahel ka pahameel ära rääkida. Kellega pärast tööd kuskile maanduda, üks õlu võtta ja kasvõi lihtsalt vait olla.
Ja sellest veel parem on, et mul on sõpru, kellega ilma igasuguste tagamõtete ja tingimusteta öösel ühte Tartu urkana tuntud paika sattuda, tantsida, ehk näitemängugi teha ja siis mõnel majanurgal sõbralikult lahku minna ja järgmisel päeval väsinuna oma pisikeses südames pesitsevat õnne edasi tunda.
P.S. Nädala jooksul mõtlesin siia teha vihast nõretavaid sissekandeid. Aga siis loobusin. Naised on vahel kohutavalt nõmedad. Ja ma ei tahaks nii nõme olla :) - kuigi eks minulgi ole omad tahumata küljed.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar