Ükskõik, mis kell ma magama lähen (õhtuinimesena teinekord päris hilja, kuid mõnikord ka varem), kaob öö ikka järjekindlalt sellise kiirusega, et tahaks lausa teada - kuhu need ööd kaovad? Kus on nende kohtumispaik?
Vähemalt suudab praegune sügisene värviküllus veidigi hommikutesse rõõmu tuua - just sellist vaadet, nagu ülal, ma oma kardinapraost näengi.
Aga ikkagi on mul küsimus, kas õhtuinimesest on võimalik üldse hommikuinimest kasvatada? Praegu, kui lapsed on koolis käinud kuu aega, ja ma olen iga jumala päev ärganud kell 7 - kusjuures ka enamus puhkepäevi - mina seda veel ei usu...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar