Elu nagu aadlipreilil: jume kahvatu, pea valutab, kuid tegevused on ilusad.
Just lõpetasin 16 kutse ilukirjas kirjutamise - ikka paar tundi läks - lisaks olen nautinud lilli ja lapsi. Tegelenud kaunite kunstidega - lugenud raamatut ja kirjutanud.
Kudunud.
Ja hetk tagasi oli siin lastega arutelu, et mis aeg praegu on. Et kui kiviaega nimetati nii seepärast, et siis tehti kõike kivist, rauaajal aga rauast. Praegu tehakse aga plastmassist. Seega elame suurepärasel plastmassiajastul.
Ja mis võiks olla toredam, kui kujutada end just selle ajastu aadlipreiliks :)
Aga minu äkkpeavalu ja eilne peaaegu surnud olemine oligi ühe järjekordse kummalise viiruse süü. Paar töökaaslast on ka selle läbi teinud.
Nende kogemusel on prognoos õnneks hea. Homme on tänasest parem.
Hiljem: meenus, et aadlipreili nimetuse sain ma juba kevadel. Kui kimasin ringi, sulgpallireketid ja valged töökindad auto tagumisel aknalaual :)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar